3. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria: J. Dollard & N.Miller. Agressiivsus pole vaid instinkt, vaid seostub ka teatud sotsiaalsete faktoritega. Agresiivne käitumine tekib vaid sellistel tingimuselt, et inimesel tekib frustratsioon. Frustratsioon tekib siis kui teatud tingimused takistavad inimesel eesmärkideni jõudmist, see eelneb nende meeste arvates agresiivusele. Frustratsioon tekib ka siis, kui kellegi poolt tajutakse takistust ettekavatsetuna. Mida lähemal ollakse eesmärgi saavutamisele, seda tõenäolisem on see, et tekib agressiivne käitumine. Hiljem L. Berkowitz uuris seda teooriat ja ütles, et agressiivne käitumine tekib vaid siis, kui inimesel tekivad negatiivsed tunded. Kui frustratsioon toob kaasa negatiivsed tunded (kurbus, depresioon, viha, ärritus). Agressioon on ahelreaktsioon. 4. Sotsiaalne õppimisteooria: A. Bandura. Seletas agressiivset käitumist tuginedes oma
Dollard ja N.Miller rõhutavad, et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Agressioon tekib frustratsiooni pinnalt. Agressiooni vallandab tüüpiline sündmuste ahel: (1)Eesmärgipärase tegevuse teele ilmub ootamatu taksitus (sageli teise inimese poolt tekitatud), (2) takistust tajutakse kellegi poolt ettekavatsetuna, (3) tekib järsk frustratsiooniseisund, (4) vallandub agressiivne reaktsioon. Agressiooni vallandumine on seda kindlam, mida lähemal frustreeritud isik oli eesmärgile ja mida vähem saab kahelda kellegi sihilikus vahele segamises isiku eesmärgipärasele käitumisele. Kui tajuandmed viitavad juhusele või tahtmatult toimunud segamisele, agressioon summutatakse. Kui teise inimese agressiivsust tajutakse põhjendatuna surub inimene agressiivsuse alla, kui ebaõiglasena
Dollard ja N.Miller rõhutavad, et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Agressioon tekib frustratsiooni pinnalt. Agressiooni vallandab tüüpiline sündmuste ahel: (1)Eesmärgipärase tegevuse teele ilmub ootamatu taksitus (sageli teise inimese poolt tekitatud), (2) takistust tajutakse kellegi poolt ettekavatsetuna, (3) tekib järsk frustratsiooniseisund, (4) vallandub agressiivne reaktsioon. Agressiooni vallandumine on 36 seda kindlam, mida lähemal frustreeritud isik oli eesmärgile ja mida vähem saab kahelda kellegi sihilikus vahele segamises isiku eesmärgipärasele käitumisele. Kui tajuandmed viitavad juhusele või tahtmatult toimunud segamisele, agressioon summutatakse. Kui teise