Stiililiselt tehakse vahet nii-öelda konkreetsel muusikal ja puhtal elektroonilisel muusikal. Konkreetse muusika loomisel kasutatakse erineval moel ja tasemel töödeldud looduslikke helisid. Puhta elektroonilise muusika puhul saadakse helid helisünteesi abil. Kui muusika loomisel kasutatakse vähem või rohkem töödeldud looduslikke helisid, mille hulka kuuluvad ka akustiliste muusikainstrumentide helid, nimetatakse seda ka elektroakustiliseks muusikaks. Ettekandmisviisi järgi tehakse muusikas vahet live-elektroonikal(„elav muusika“), mille puhul helide töötlemine toimub reaalajas kontserdilaval ning lindimuusikal, mille puhul toimub salvestatud muusika taasesitamine kontserdi olukorras. Helisignaali tüübi järgi jaotatakse elektroonilise muusika instrumente ja seadmeid ka analoogseteks ja digitaalseteks. Ka arvutimuusika mõiste kuulub elektroonilise muusika mõiste alla. Kuigi elektroonilise muusika mõistet seostatakse süvamuusika valdkonnas
canticumiks. hümnoodia – hümnide, s.o. uutele vaimulikele tekstidele loodud laulud. Hümnide laulmisest on esmakordselt juttu nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis. Kuna varakristlikus koguduses oli laulmine üldine (õpetatud kirikukoorid hakkasid tekkima alles 4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik maneer. 25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi responsoorne – eeslaulja koos koori vastustega antifooniline – kahe koorirühma vastastikune laulmine 26. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395.aastal? Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4.saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Aurelius Ambrosius (u.340-397) kehtestas Milanos ühtse liturgia – vanim meieni säilinud muusikaline pärand. Kuid Rooma riigi lõhenemine tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja
Psalmilaulu Uuest testamendist pärit tekstiga nim. canticumiks. hümnoodia hümnide, s.o. uutele vaimulikele tekstidele loodud laulud. Hümnide laulmisest on esmakordselt juttu nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis. Kuna varakristlikus koguduses oli laulmine üldine (õpetatud kirikukoorid hakkasid tekkima alles 4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik maneer. 25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi ja meloodia stiili. * responsoorne eeslaulja koos koori vastustega * antifooniline kahe koorirühma vastastikune laulmine 26. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395.aastal? Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4.saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Aurelius Ambrosius (u.340-397) kehtestas Milanos ühtse liturgia vanim meieni säilinud muusikaline pärand. Kuid Rooma riigi lõhenemine tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja
Üksikasjaliku kirjelduse asemel kesksel kohal kujund. Kujundi ja kõlaseoste loomise eesmärgil saab eriti tähtsaks sõnavalik. Klassikalised lüürikazanrid on ood, hümn, eleegia, jamb. Seos muusikalise saate (ja tantsuga) muutus nõrgemaks; kõigepealt eraldusid saatest jamb ja eleegia, lüürika teistel liikidel (meelika, melos `laul') kestis seos muusikaga hellenismi- ajastuni ja kauemgi. Laulude ettekandmisviisi järgi jaguneb meelika: a. monoodiline lüürika (monos `ainus); esitas üksiklaulja, subjektiivne tundeväljendus. Alkaios, Sappho (VII-VI saj.), Anakreon (VI saj.) b. koorilüürika; väljendas ühiskondliku elu sündmusi. Laululiigid: ditüramb (Dionysose ülistuslaul); al VI saj. II poolest epiniikionid (lauldi spordivõistluste võitjate jaoks), enkoomionid (lauldi kuulsate isikute või rühma auks, eriti türannide õukondades).
annaabi.ee 
