meeste ja ainult naiste pidustusi), kuid suurematel neist osales kogu elanikkond. Jumalate ühine austamine oli üks olulisemaid tegureid, mis polise elanikke ühte liitis. Pidustuste keskne osa oli traditsioonilist marsruuti mööda pühamusse suunduv, enamasti rõõmus ja lärmakas rongkäik, kus sageli kanti muuhulgas ka jumala kuju. Kui pühamusse jõuti, järgnes suur ohvritalitus. Sageli kuulusid pidustuste programmi ka võistlused, olgu siis pillimängus, luuleteoste ettekandmises või spordis. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab
meeste ja ainult naiste pidustusi), kuid suurematel neist osales kogu elanikkond. Jumalate ühine austamine oli üks olulisemaid tegureid, mis polise elanikke ühte liitis. Pidustuste keskne osa oli traditsioonilist marsruuti mööda pühamusse suunduv, enamasti rõõmus ja lärmakas rongkäik, kus sageli kanti muuhulgas ka jumala kuju. Kui pühamusse jõuti, järgnes suur ohvritalitus. Sageli kuulusid pidustuste programmi ka võistlused, olgu siis pillimängus, luuleteoste ettekandmises või spordis. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab
vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui ka koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia. Need kaks ongi atika ajajärgu kirjanduse põhizanrid. Ditüramb - Ditüramb oli esialgu kultuslik koorilaul Dionysose auks ning muutus kirjandusliku koorilüürika vormiks alles Arioni ajal (7. saj). Ditürambe esitati suurte (kuni 50 lauljat) kooridega ning Atika füülid võistlesid nende ettekandmises omavahel. Suurtel dionüüsiatel peeti kõrvu draamavõistlustega ditürambivõistlusi. Tragöödia - Tragöödia oli nii sisult kui ideestikult uus zanr, mis käsitles inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal. See tekkis ajal, mil kasvas üksikisiku ühiskondlik tähtsus polise elus.Tragöödia lõpp ei pruukinud olla õnnetu, antiiktragöödia on eelkõige lugu, mis räägib kannatustest.
annaabi.ee 
