Staatiline, konservatiivne Muutuv, progresseeruv Kollektiivne Individualiseeriv Konkreetselt isiklik, indiviid ja protseduur on Abstraktselt umbisikuline, isik ja protseduur on lahutamatud lahutatud (seaduse ees on kõik võrdsed) Kompensatoorne Karistav Kompromissialdis, ilma normatiivselt Ratsionaalne, normatiivselt ettearvestatava ettearvestatava tulemusteta tulemusega Strukturaalselt relatiivne Strukturaalselt ühtne Korraldamis- ja õiglusfunktsioon Korraldamis-, õiglus-, valitsemis- ja valitsemise kontrolli funktsioon Normistruktuuri ühtsus Õiguse, religiooni, moraali ja tava lahutatus Moraali ja õiguse seos arhailises ja modernses õiguses 100% samastumine moraaliga
Tänapäeval on antropotsentriline maailmapilt aga servast ka murenema hakanud. See paistab silma nt selles, et üha kõvemini kostuvad hääled, mis nõuavad loomade mõtestamise muutmist. USA-s on teadaolevalt toimunud kohtuprotsess, milles vaidluse üheks subjektiks oli koer. 1.2. Tegu õiguses Tegu on inimese mistahes käitumisakt, millel on põhjuslik (kausaalne) seos sellega esile kutsutud tagajärje suhtes ümbritsevas keskkonnas. Tegu on sihiteadliku, ettearvatava või ettearvestatava tagajärje esilekutsumine. Tegu võib käsitleda üldiselt kahest aspektist: tegu kui õiguslikult relevantne käitumisakt ning tegu kui töö. Tegu kui töö - töö on inimliku tegevuse üks avaldusviis üldises igapäevaelus. Töö on inimlik tegevus, mis on suuteline rahuldama võõrast vajadust. Kaasajal reguleerib antud valdkonda üldiselt tööõigus. Teo mõistele on eriti tähelepanu pööratud kriminaalõiguses. Teo võib moodustada ka mittetegu, see on tegelik tegemata jätmine
Teo võib moodustada ka mittetegu, see on tegelik tegemata jätmine. Ka mittetegu võib olla õigsulikest olukordadest vaadatuna tegu. Teo mõiste aluseks õiguses on praktilise, loomuliku, sotsiaalse elu mõiste. Teostemine ehk teo kordasaatmine tähendab õigusteadlasele ettearvestuslike, sotsiaalselt oluliste tagajärgede tahtlikku esilekutsumist, millistena tuleb mõista kõiki loomulikke sündmusi maailmas. Ehk siis sihitedaliku, ettearvatava või ettearvestatava tagajärje esilekutsumine. Seostuvad veel mõisted nagu tahe, kavatsus, tahtlus. Teo erimõistena tuleb vaadelda tööd. Seda on erinevalt defineeritud, näiteks töö on inimlik tegevus, mis on suuteline rahuldama võõrast vajadust. Õiguses vaadatuna on töö inimliku tegevuse üks avaldusviis üldises igapäevases, loomulikus, sotsiaalses ja majanduslikus elus. Tegu on inimese mistahes käitumisakt, millel on põhjuslik (kausaalne) seos sellega esile kutsutud
annaabi.ee 
