On tähtis, et lapsele antaks piisavalt aega õppida näiteks ennast riidesse panema, isegi kui see toiming võtab ilma täiskasvanu abita rohkem aega.Väiksena saadud enesehinnangule ehitatakse kõik edasine. Asjadega hakkamasaamise tunne on hea alus, millel edaspidi seista. Koheldes oma lapsi rõõmsal meelel ja õpetades neid end raskustest läbi võitlema, anname neile ka võimaluse positiivseks ellusuhtumiseks. Õnnelikud ja eneseteadlikud lapsed Lapsele on turvatundeks vaja ettearvatust: tal on vaja teada, mis edasi tuleb ja mida see endast kujutab. Oluline on teatud ajaperioodi hõlmav stabiilsus ja et olud ei muutuks pidevalt. Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid. Argipäev peab olema mõistetav, käsitletav ja mõttekas. Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud. Nad teavad, et teised inimesed ei soovi neile
ise toime. Kinnitades seda teadmist, tugevdame tema enesehinnangut. Väiksena saadud enesehinnangule ehitatakse kõik edasine, Asjadega hakkamasaamise tunne on hea alus, millel edaspidi seista. Nii tekib lapse kasvatamiseks ja arenemiseks positiivne spiraal. Koheldes oma lapsi rõõmsal meelel ja õpetades neid end raskustest läbi võitlema, anname neile ka võimaluse positiivseks ellusuhtumiseks. 2.3 Õnnelikud ja eneseteadlikud lapsed Lapsele on turvatundeks vaja ettearvatust: tal on vaja teada, mis edasi tuleb ja mida see endast kujutab. Oluline on teatud ajaperioodi hõlmav stabiilsus ja et olud ei muutuks pidevalt. Muidugi peavad ka lapse põhivajadused olema täidetud. Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid. Argipäev peab olema mõistetav, käsitletav ja mõttekas. Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud
Negatiivne ilming on ka hooldusasutuses süvenev sõltuvus välisest arstist. Akuutse haiguse tõttu haiglaravile sattunud vanur seisab silmitsi riskiga mitmesuguste iatrogeensete tüsistuste tekkes: invasiivsed diagnostilised ja raviprotseduurid, ravimite kahjulikud kõrvaltoimed, haiglainfektsioonid, voodiravi ja traumad. Eelmainitud komplikatsioone esineb igal kolmandal geriaatrilisel patsiendil ning iga kümnes haige vajab seetõttu lisaravi või läheb ettearvatust hiljem koju. Iatrogeensete probleemide tekkimise risk on kõrgenenud teistest raviasutustest tulnuil, hulgaliselt eri ravimeid saavaid ja püsiva hoolekandeasutusse jäämise ohus olevail. Immobiilsus Vanuri jäämine voodihaigeks tähendab sageli sattumist nõiaringi, millest ka rehabilitatsiooni abil on väga raske välja pääseda. Immobiilsus tähendab kiiresti vanuri teovõimet ja põhjustab hulgaliselt ainevahetushäireid ning ravi vajadusel kõrvalnähte. (vt. Tabel)