ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid. Majandusmudelites analüüsitavad muutujad võivad olla nii endogeensed kui eksogeensed: · Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli sisemiste muutujatena. Endogeenseid muutujaid püütakse mudeli abil selgitada. · Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad. Eksogeensed muutujad võetakse mudelis etteantuna, fikseerituna. Näiteks pitsaturu lihtne mudel sisaldab kahte eksogeenset muutujat, milledeks on tarbijate sissetulek Y ja pitsa valmistamiseks vajalike toormaterjalide hind Pm. Endogeenseteks muutujateks on aga pitsa ühikuhind P ning pitsa nõutavad ja pakutavad kogused mingi hinna juures. Mudel näitab, kuidas muutused eksogeensetes muutujates mõjutavad endogeenseid muutujaid. Varu on suurus, mis eksisteerib teatud ajamomendil, voog on aga mingi
otsustusteooria. · Tegutsejate all peetakse eelkõige silmas füüsilisi isikuid. Ülekantud tähenduses ka kollektiivseid tegutsejaid (pered, ettevõtted ja isegi riigid). · Igal juhul eeldatakse, et tegemist on kurikuulsa ,,homo oeconomicus", kel on silme ees enda ja ainult enda huvid. · Kõrvaltingimusi ehk piiranguid vaadeldakse siin etteantuna, millega indiviidil jääb üle üksnes kohanduda Koostegevusteooria · Koostegevusteooria puudutabki vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist. Probleemid: kokkuleppele jõudmise protsess, lepinguliste lubaduste usaldusväärsus, lepingute tagamine strateegilise ebakindluse olukorras, vastastikused sõltuvused jne. · Isegi ori ei ole võrreldav orjapidaja mehhaanilise tööriistaga, mille kasutamise tulemusi viimane saab üksi määrata. Ori
huvide realiseerimisel Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires Eelkõige peetakse indiviididena silmas füüsilisi, ülekantud tähenduses ka kollektiivseid isikuid (pered, ettevõtted ja isegi riigid). Lähtutakse homo oeconomicuse mudelist, kel on silme ees enda ja ainult enda huvid/kasu. Mudeli õigsus versus otstarbekus? Aatom keemias ja füüsika. Kõrvaltingimusi vaadeldakse siin etteantuna, millega indiviidil jääb üle üksnes kohanduda. Nappus: Ei ole olemas ühiskondlikku nappust. Küll aga kogevad indiviidid sageli, et nende käsutuses olevad vahendid materiaalsed ja rahalised ressursid, aeg, teadmine, individuaalsed võimed (inimkapital), mida saaks kasutada oma eesmärkide saavutamiseks, on napid. absoluutsest nappusest- vahendite puudust ühe kindla eesmärgi saavutamiseks. Keeruliseks muudab küsimuse asjaolu, et aja jooksul kujunenud kasu saamise uued
annaabi.ee 
