Kindlalt formuleeritav väline käitumine, kannab endas minevikus aksepteeritud norme. Konfutsius tähistas siirust, traditsiooni järjepidavust. Konfutsius pidas tähtsaks vanu kombeid ning rituaalide ja kombetalituste täpset täitmist, siirust ohverdamisel. Ta ütles, et kui endal pole võimalik ohvritalitust sooritada, pole mõtet määrata ka asetäitjat.(hiinas oli see tihti kombeks) Kommetest räägib "Vestete ja vestluste" X peatükk - see on pakunud huvi vanahiina kombeid uurivatele etnograafidele. Tangi ajastust peale oli see otsene käitumise, riietumise ja söömise jne eeskiri. Näiteks räägiti seal toiduohvrist. Konfutsius tahtis, et inimesed lamaksid peaga ida suunas, isegi haigena. Konfutsius taunib kommete ebakorrektsest täitmist ja ametniku hoolimatust kombetalituste suhtes võib tõlgendada ka võimupiiride ületamisena. Mõju tänapäevani: jaapanlastele, korealastele.
Teabe talletamiseks on mitmeid erinevaid viise: · materiaalsed esemed, näiteks ehitised, tööriistad vm kannavad endas teatud inimlikku kogemust tööoskust, kasutamisviisi, peegeldavad seda ehitist ehitanud, tööriista tootnud ja kasutanud inimeste suhet ümbritsevasse maailma, sotsiaalseid vahekordi. Inimeste loodud ehitised on tänapäeval väärtuslikuks teabeallikaks etnograafidele ja arheoloogidele. · inimeste endi käitumine ja tegevus annab edasi omandatud kogemusi. Näiteks erinevat töövõtted, kombed, harjumused ja tavad on üks viis hangitud kogemuste edasi andmiseks. Veel on ilmekaks näiteks noore põlvkonna kasvamise käigus vanemate jäljendamine. · märgisüsteem ehk keel võimaldab kõige efektiivsemalt teha teistele arusaadavaks enda mõtteid, tundeid, soove ja hinnanguid. Keelemärkide
sellist uurimist kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völkerkundeks nim kui uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi. Etnoloogia termin on saanud valitsevaks distsipliini nimiks, 1960. sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia
annaabi.ee 
