Liikuvad inimrühmad: Kütt-kalur-korilased • Rühma suurus üldjuhul väike (tavaliselt alla 100) • Asustusviis: rändav (püsiasulaid reeglina pole), kindlad asustusterritooriumid • Rühmasisene hierarhiseeritus väike • Sageli sugulussidemed • Paleoliitikumis (vanemal kiviajal, kuni 12 000 eKr) loetakse enamasti põhiliseks ühiskonnakorralduse vormiks • Tänapäeval – peamiselt põhjaalade elanikud (inuitid) (+ Aafrika, Austraalia põlisasukad) -> etnoarheoloogilised välitööd Hõimuühiskond: viljelusmajandus • Põhiline elatusala: põllundus või karjakasvatus • Enamasti püsiasustus, kuid asulate seas hierarhia puudub • Suuremad rühmad (enamasti kuni mõned tuhanded) • Tõenäoliselt omavahel ühenduses (sugulussidemed) • Kalmeehitised • Pühamud • Näited: enamik varajasi põllumajandusühiskondi Pealikuühiskond • Erineva staatusega suguvõsad, kõige väärikama suguvõsa pealik on ka kogu ühiskonna juht
Püügimajanduslik ühiskond Püügimajanduslike ühiskondadega teoreetilises plaanis pole Eesti arheoloogias praktiliselt tegeldud, mistõttu õpikutes esitatav pilt kiviaegsest ühiskonnakorraldusest on enamasti väga üldine ja trivaalne, sisuliselt marksistliku ühiskonnajaotuse ürgühiskonna kirjelduse väikeste parandustega variant. Kultuurantropoloogilised paralleelid püügimajanduse tingimustes elavate ühiskondadega ning eriti etnoarheoloogilised uuringud muudes maades lubavad püügimajandusliku ühiskonna kohta mõningaid järeldusi siiski 16 teha. Samas on variantiderikkus küllalt suur ning on raske otsustada, millised jooned iseloomustasid just Eesti ala kiviaegset ühiskonnakorraldust. Kultuurantropoloogilist analüüsi kõrbetingimustes elavast kiviaegsest ühiskonnast võib eesti keeles lugeda: Marjorie Shostak. Nisa.
Kõikide nende andmete põhjal üritatakse taastada mingit valdkonda ning laiemas perspektiivis muistset ühiskonda. Aineliste allikatena võib käsitleda ka etnograafilisi andmeid ajaloolise aja ning ka tänapäeva ainelist kultuuri puudutavad teated. Näiteks võidakse uurida mitmesugused lihtsamaid esemevorme, mis kohati veel tänapäevalgi kusagil kasutusel on. Arvatakse, et kunagi minevikus võisid samasugused olla laialt kasutusel. Lisaks veel etnoarheoloogilised uuringud, st veel esiajaloos olevate rahvaste uurimine ning kuigi mõningate mööndustega, võib sellistest analüüsidest saada andmeid või lihtsalt inspiratsiooni muinasaegse ühiskonna analüüsiks. Omaette uurimisallikaks on vaimse kultuuri allikad keeleteadus, rahvaluule, pärimused. Mingit keelt ja selle murdeid uurides saab välja selgitada selle keele üksikute sõnade ja muude keeleliste nähtuste
annaabi.ee 
