Arheoloogia kabinetti tekkis terve muuseum ning kiiresti valmis neist ka ekspositsioon. Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) 1930. aastatel uuendati seal ekspositsiooni ning põhimõte muutus, kui enne olid nad jaotunud temaatika alusel, siis nüüd jaotati need kronoloogiliselt. Esemetes ega kogudes erilisi muutusi ei toimunud. Ainelise kultuuri uurimise allikad: Esemed ise, kirjalikud allikad, graafilised kujutised, keelelised allikad, eksperimentaaluuringud, etnoarheoloogia. Kus mineviku esemed on? Uurimiseks võib esemeid leida praktiliselt igaltpoolt, kuid spetsiaalseteks esemete säilituskohtadeks on eelkõige muuseumid, erakogud, avalik ruum. Erakollektsioonide tähtsus teatud aladel väga suur (kunst, mündid), mõndasid asju leidub erakogudes isegi tõenäoliselt rohkem kui muuseumides. Erakogud on tegelikkuses sarnaselt muuseumitega uurimisallikateks, kuna kogutakse ikkagi kogumiskõlblikke asju ning erakogudes
leiud, on ca 1000 a varasem kui Trooja sõda Mortimer Wheeler • Doktoritöö Rooma-aegsest keraamikast Reinimaal (1920) • Kaevamismetoodika pioneer (Wheeleri-Kenyoni koolkond) • Mitmed linnusekaevamised Inglismaal ja Wales’is (Maiden) • Teise maailmasõja järel tegutses Indias • Populaarne esineja, s.h televisioonis Lewis Binford ja uusarheoloogia • Uusarheoloogia rajaja > protsessualism • Etnoarheoloogia rajaja • Peamised huvialad: paleoliitikum, kivitöötlemine, kütid-kalurid (-korilased) Colin Renfrew ja indoeurooplaste päritolu • Cambridge’i emeriitprofessor • Tegelenud Kreeka neoliitikumi ja pronksi-ajaga (doktoritöö nendest perioodidest Küklaadide saarestikus Egeuse meres) Ian Hodder ja postprotsessualism • Tegelenud esmalt ruumi-analüüsiga (Ian Hodder & Clive Orton, Spatial analysis in Archaeology, 1976) • 1970. aastate lõpul ja 1980
Antropoloogia jaguneb: füüsiline või bioloogiline antropoloogia ja kultuurantropoloogia või sotsiaalantropoloogia. Kultuurantropoloogia haruks loetakse etnograafiat ning etnoloogiat. Arheoloogiat käsitletakse sellise suhtumisviisi puhul kui kultuurantropoloogia minevikuvormi. Oluline on materiaalse kultuuri interpreteerimine. Kuidas kasutati mingit eset? Miks on mõned kalmed ümmargused ja teised kandilised? Siin kattuvad osaliselt arheoloogia ja etnograafia meetodid. Etnoarheoloogia Nagu etnograafidki, elavad arheoloogid kaasaegsetes kogukondades. Eesmärgiks on mõista, kuidas traditsioonilised või osaliselt traditsioonilised ühiskonnad kasutavad materiaalset kultuuri (nt kuidas nad valmistavad tööriistu ja relvi). Arheoloogiat on osa ajaloost kui me mõtleme viimase all kogu inimkonna ajalugu alates selle algusest. Ajalooallikad algavad u 3000 eKr. Arheoloogia oluline ka nende perioodide uurimisel, mille kohta on kirjalikku materjali.
annaabi.ee 
