Peame oma rahvuslust senisest järjekindlamalt arendama: gümnaasiumid tuleb eestistada, kodakondsus- ja keeleseadus ei tohi lõdvendada, võõrtööjõudu tuleks võimalikult vähe sisse tuua. Ilmselt peame liikuma nn kodanikurahvuse poole, et Eestis on üks riigikeel(avaliku elu keel) ja üks poliitiline rahvus, eestlased. Osa neist küll omavahel ja kodus eesti keelt ei räägi, ent on riigile lojaalsed ja oma kultuuri diasporaana ei esita etnilisusel põhinevaid poliitilisi nõudmisi. Eesti keel on eestluse tuleviku seisukohalt keskse tähtusega. Kuni 19. sajandi lõpuni kõneles valdav enamik eesti rahva helgemaid päid omavahel saksa keeles, kuna eesti keel polnud kultuursele inimesele kohane. Juhan Kõpp on öelnud: ,, Keel on rahvuse märk. Kui me eesti keelt ei kõnele, siis ei ole me eestlased; ilutunne, karakter seisavad keeles varjul; keele tarvitamine äratab armastust keele vastu; kõik arvamised eesti keele
- Hematoloogilisel tasemel on võimalidud: megaloblaastoos ehk megaloblaastiline aneemia (Allen 2017: 11), trombotsütopeenia, neutropeenia ning pantsütopeenia (Andres 2012: 99); 4. RAHVUS JA PERNITSIOOSNE ANEEMIA Kas patsiendi rahvus on oluline pernitsioosse aneemia diagnoosi korral, miks? Olevate andmete alusel täheldatakse antud haiguse levimust Põhja-Euroopa rahvuste seas, seal hulgas skandinaavlastel, kuid samuti märgatakse selle esinemisest praktiliselt igal etnilisusel (Bizzaro 2014: 565). Käsitletud pernitsioosne aneemia patofüsioloogia luubab 7 arvata, et selle diagnosteerimine ei sõltu patsiendi rahvusest. Vaatamata sellele, kas konkretse riigi elanikul igapäevases dieedis esineb küllaldane või ebapiisavat B12 vitamiini kogus või selle ühendiga rikka toidu tarbimine on piiratud seoses religiosse põhjusega, kobalamiini absorptsioon on ikka häiritud seoses transporteeriva glükoproteiini puudumisega.
Samas see mõistetav Prantsusmaa ajaloo valguses, kus katoliku kirik osales aktiivselt ja ning üsnagi kuritahtlikult poliitikas. Usu lahutamine riigist on siin erinevalt Ameerikast mõeldud riigi kaitseks Religiooni ja riigi lahutamise tunnustamine selles mõttes on Prantsusmaal assimileerumise eeltingimus siit probleemid islamiusulistega, kellel riigi ja religiooni lahutamine on religioonis eneses loetud võimatuks). Prantsusmaa põhineb kodakondsusel (Saksamaal kuni viimase ajani etnilisusel, Ameerikas ideoloogial, Suurbritannias ajalool ja geograafial): prantsuse kodanikult ei tohi ankeedis küsida ei rahvust ega religiooni. Kultuuridevaheline suhtlemine ja võim Siinne võimukäsitlus põhineb suuresti prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu' (1930 2002) lähenemisviisil, mida on kohati edasi arendatud. Bourdieu' üks olulisemaid uuendusi: kapital pole mitte üksnes 1. materiaalne/majanduslik (nagu varasemas sotsioloogias, sh Marxil), vaid võib olla ka 2
annaabi.ee 
