Kui taim saab valgust: 1) hüpokotüüli (pikaks veinud vars) kasvu pärssimine 2) etioplastide kloroplastideks muutumine 3) klorofülli süntees à roheliseks värvumine 4) apikaalse kõverdumise kadumine Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid Proplastiid on diferentseerumata plastiid meristeemrakkudes ning areneb vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Proplastiid võib minna üle kõikideks erinevateks plastiidideks. Etioplast on juba diferentseerunud plastiid, saab minna üle vaid kloroplastiks. Tekib, kui kloroplast, ei saa valgust. Etioplastides on prolamellaarkehad, mis kannavad klorofülli prekursoreid (proklorofüll). Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks Punane valgus (650-680nm), mille retseptoriks on Fütokroom PhyA. Ka krüptogeen, mis reageerib sinisele valgusele aitab de-etiolatsiooni signaalrada käivitada
Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane).Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks, konverteerides protoklorofülli klorofülliks ja sünteesides terve rea valke. kloroplastid proplastiidid kromoplastid leuko- e amüloplastid Plastiidid on iseloomulikud kõikidele eukarüootsetele taimerakkudele. Nad on topeltmembraaniga organoidid. Pealmine membraan moodustab katte, sisemembraan diferentseerub, moodustades hästi arenenud sisemebraanistiku, mille elementaarseks ehitusüksuseks on tülakoid
Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane).Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks, konverteerides protoklorofülli klorofülliks ja sünteesides terve rea valke. kloroplastid proplastiidid kromoplastid leuko- e amüloplastid Plastiidid on iseloomulikud kõikidele eukarüootsetele taimerakkudele. Nad on topeltmembraaniga organoidid. Pealmine membraan moodustab katte, sisemembraan diferentseerub, moodustades hästi arenenud sisemebraanistiku, mille elementaarseks ehitusüksuseks on tülakoid
valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist. Plastiidid on olemas kõikidel taimerakkudel, igal taimerakutüübil on oma iseloomulik plastiidide komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane). Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks. Kromoplastid akumuleerivad karotinoid-pigmente, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranz` või punane värvus. Leukoplastid esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab ōli ja lipiidide tilgakesi. 18