..........................................12 LISAD.......................................................................................................................................14 LISA 1.......................................................................................................................................15 LISA 2...................................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Viinamäetigu (Helix Pomatia) on pärit Lõuna-Euroopast ja levinud inimese abiga üle kogu Euroopa [1]. Eestis on esimesena märgitud viinamäeteo olemasolu 1937. aastal trükitud ,,Eesti entsüklopeedia" kaheksandas köites, kus kirjutatakse: ,,Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis" [2]. Viinamäetigu on ühtlasi ka Eestimaa suurima kojaga tigu ning on siinsete tingimustega üsna
Aeglane viinamäetigu hõlvab Eestit kiiresti (11) 03.09.2008 00:01 Martin Pau, Tartu Postimees 1937. aastal trükitud «Eesti entsüklopeedia» kaheksas köide ütleb, et Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis. Kui viinamäetigu end teekonnal sirutab, küünib tema pikkus poole vaksani. Optiline pete sel fotol kõneleb pigem teo kahjuks, sest limune paikneb telefonist kaugemal. Foto: Martin Pau 1998. aasta entsüklopeedia räägib sest loomast kui peamiselt Lääne-Eesti ja Saaremaa asustajast. Eesti maismaatigude seires osalev bioloog Annelie Ehlvest nendib, et väga põhjalikku viinamäeteo kaardistamist pole Eestis tehtud, mistõttu on kindlasti paljud asurkonnad bioloogidele teadmata.
ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus (kuni 76 liiki/m2)
annaabi.ee 
