See on pakettside protokoll, see kodeerib andmed väkestesse kindla suurusega kokkuvõtet, mis arvutatakse originaal IP datagrammist; allika autentimise infi;sõnumi puutumatust. 3)järgmise päise tüüpi, mis määratleb ühedimensiooniliseks ja kahedimensiooniliseks. Esimese korral on võimalik avastada paaritu arvu bittide moondumist, kuid ei ole pakettidesse. See erineb IPst ja Ethernetist. Algselt plaaniti seda teha otsast-otsani tehnoloogiana aga reaalses elus kasutatakse seda andmete tüübi: (TCP, UDP, ICMP,jne). Teine protokoll, mida IPsec sisaldab on ESP, mis tagab salastatuse, saatja autentimise ja andmete võimalik kindlaks teha, milline on moondunud bitt. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui ruuterite vaheliseks kiireks sideks. See on ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus
kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s. ///// Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada. ==> EHK Tegu on pakettside protokoll, see kodeerib andmed väkestesse kindla suurusega pakettidesse. // See erineb IPst ja Ethernetist. // Algselt plaaniti seda teha otsast-otsani tehnoloogiana aga reaalses elus kasutatakse seda ruuterite vaheliseks kiireks sideks. See on ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus. // ATM Adaption layer (AAL) võimaldab kasutada ülemistel kihtidel ATM kihi teenuseid. ATM layer nagu võrgukiht. ==> ATM-teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile; 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video
192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet’i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s. ///// Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada. ==> EHK Tegu on pakettside protokoll, see kodeerib andmed väkestesse kindla suurusega pakettidesse. // See erineb IPst ja Ethernetist. // Algselt plaaniti seda teha otsast-otsani tehnoloogiana aga reaalses elus kasutatakse seda ruuterite vaheliseks kiireks sideks. See on ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus. // ATM Adaption layer (AAL) võimaldab kasutada ülemistel kihtidel ATM kihi teenuseid. ATM layer – nagu võrgukiht. ==> ATM-teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile; 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva
Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada. Ehk tegu on pakettside protokolliga, mis kodeerib andmed väikestesse kindla suurusega pakettidesse (see erineb IPst ja Ethernetist). Algselt plaaniti seda teha otsast-otsani tehnoloogiana aga reaalses elus kasutatakse seda ruuterite vaheliselt kiireks sideks. Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus ATM põhineb pakettedastuste ja virtuaalahela võrkude arhitektuuril ning koosneb kolmest kihist: 1) ATM adaptation layer (AAL) – see kiht on ainult lõpp-kasutajate masinates ja on analoogne transpordi kihiga. Andmed liiguvad saatja poolelt kihtide
2) Teenuse mudel See mida võrk tagab, selle me saame, aga midagi spetsiaalset me selle jaoks ette ei võta. 3) Olekuvabad ruuterid Ruuter ei tea kuhu eelmine pakett kuulub ja mida järgmise paketiga tehakse ehk iga paketiga võetakse ette uus marsruutimise otsus ja siis unustatakse see pakett ära. 1976 Etherneti (kõige tuntum lokaalvõrk) loomine Xerox PARCis 70-ndate lõpp Tekkis ATM, mis oli Ethernetile suureks konkurendiks. Ta oli algselt Ethernetist isegi veidi kiirem. 1979 ARPAnetis jõuti 200 võrgusõlmeni 1982 SMTP e-maili edastusprotokoll 1983 TCP/IP hakkas tekkima; DNS nimeteenuse tekkimine 1985 FTP (failiedastusprotokoll) 1988 Voo kontroll TCP-s, võrk hakkas muutuma ülekoormatuks ja tuli hakata probleemi lahendama 1980-1990 ARPAneti võis avalikult kasutama hakata, 100 000 kasutajat, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest luuakse Mosaic ja Netscape
annaabi.ee 
