Nurgaseotise tüübiks on järsknurk, mida peetakse vanemaks, üldjuhul töökindlamaks ja kõige enam kasutatavaks nurgaseotiseks. Sauna palgid paistavad väljastpoolt väga hästi säilinud olevat ega vaja vahetamist. 3 Katus Roog- ja laastkatused on Eestis ja mujal Läänemeremaadel sajandite vältel olnud kõige tavalisemad katusekatted. Selle sauna katus on olnud varasemalt laastkatus, kuid hiljem on vahetatud eterniitkatuse vastu, jättes laastud samuti katusele. Eterniit on pandud selleks, et laast oli oma aja ära elanud ja eterniit katuse panek oli sellel ajal kõige odavam. Samuti päästis uue katuse panek hoone, sest laastukatus hakkas läbi laskma ja sauna konstruktsioonid oleks mädanema hakanud. 4 5 Hoone tulevik Hoone seisukord on, valmimis aastat arvestades, väga hea. Seina palke pole vaja välja
immutada kas enne paigaldamist need ca 50% ulatuses läbi kastes või peale paigaldamist ja lõpliku kuivamist sindlite välimist kihti üle võõbates. Muinsuskaitsealustel hoonetel kasutame lisaks ka katuste tõrvamist, kus katusekatte kaetakse tulel või muul allikal soojendatud vedela tõrvaga. Laastkatus Laastukatused on olnud Eestis enamlevinud puidust katusematerjal, nii võime tänapäevalgi avastada vananeva eterniitkatuse alt just laastu- ja pilpakatuseid. Katuselaastud on ajalooliselt tuntud hiljemalt 18. sajandi lõpust. Laiemalt levisid nad siiski 19. sajandi lõpuks ja 20 alguseks, kõigepealt asendati seoses rehepeksumasina laiema levikuga õlgkatused Lõuna- Eestis ja 1922 aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled katused. Katuselaastu toorainena on kasutusel erinevad puuliigid, valiku esmaseks kriteeriumiks peaks olema oksavaba ja kergesti töödeldav puit
Kahjustuste leidmisel tuleb põrand täilikult avada. Üle tuleb vaadata soojustus, tuuletõke ning kontrollida põrandatalade olukorda.Selleks et põrandaid lisasoojustada tuleks maapealsete põrandate vana soojustus ja orgaaniline täide eemaldada. Soojustamiseks kasutatakse spetsiaalset kinnise pooriga vahtpolüsterooli, mis on materjalina suhteliselt aurutihe ning mõeldud isegi maasisse panekuks. Ennem vajadusel paigaldada põrandaalused kommunikatsioonid ETERNIITKATUSE VÄLJAVAHETAMINE Eterniitkatus on tihti kasutusel just vanematel majadel, arvatavasti on see katus olnud majal selle ehitamisest alates, kuna nõukogude võim sundis kõiki katustel kasutama ohtlikku ja mürgist eterniiti. Eterniitkatte vahetamine kivide vastu annab majale stiili ja sära ning suurendab maja väärtust. Eterniitkatus tuleks lasta eemaldada isikul, kellel on asbesti käitlemise luba. Muidugi võib sama töö ka ise ära teha, kuid kindlasti tuleb kasutada
elamu tsentris, läbiviik katusest asuks harja peal (Joonis 2.27 paremal). Sellest hoolimata esines väiksemaid katusekonstruktsioonide niiskuskahjustusi (Joonis 2.27 vasakul), kuna osal korstnatel puudus krae. 29 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 2.26 Laastukatus on kaetud eterniidiga (vasakul). Eterniitkatuse ajutine paikamine ei pruugi tagada veepidavust (paremal). Joonis 2.27 Vasakul mädanikkahjustused korstna ümber. Paremal spetsiaalselt kaldu laotud korsten, et läbiviik katusest jääks harja peale, kus veeprobleemid on minimaalsed. 2.6 Pööningu vahelaed 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus Kandvaks osaks olid külgedelt (ja alt) tahutud laetalad, vt. Joonis 2.28. Laelaudis oli löödud palkide alaossa tehtud servadele
annaabi.ee 
