Eksperimenteeriv suund paneb küsimärgi alla teksti, traditsioonilised süžeed ning rõhutab eriliselt teatripärast külge, visuaalne element on veelgi suurem kui traditsioonilisemas suunas. Seda liini võiks üldiselt nimetada mittenarratiivseks ehk mittejutustavaks ooperiks (puudub läbiv süžee). Omaette nähtus on Kageli instrumentaalteater, kus pillimängijad ja pillid, pilli mänguvõtted muutuvad nagu näitlejateks-etendajateks. Tekst puudub täiesti, küll aga võib esineda mingeid häälitsusi. Mõlemas suunas aga suureneb teaterlikkus, s.t ooperit käsitletakse muusikateatrina. Seoses visuaalse aspekti tähtsuse kasvamisega rakendatakse palju ka seda, millega varem, 1920.-1930. aastatel eksperimenteeriti: film, videoprojektsioonid. 1960ndatel hakatakse kasutama sõnateatri eeskujul mõistet „totaalne teater“ – kõik teised vahendid on allutatud teaterlikkusele
2. Eksperimenteeriv See suund paneb küsimärgi alla teksti traditsioonilised süžeed ning rõhutab eriliselt teatripärast külge. Visuaalne element on veelgi suurem kui trad. suunas. Seda liini võiks üldiselt nimetada mittenarratiivseks ehk mittejutustavaks ooperiks (puudub läbiv süžee). Omaette nähtus on Kageli instrumentaalteater, kus pillimängijad ja pillid, pilli mänguvõtted muutuvad nagu näitlejateks-etendajateks. Tekst puudub täiesti, küll aga võib esineda mingeid häälitsusi. Mõlemas suunas aga suureneb teaterlikkus, s.t ooperit käsitletakse muusikateatrina. Seoses visuaalse aspekti tähtsuse kasvamisega rakendatakse palju ka seda, millega varem, 1920.- 1930. aastatel eksperimenteeriti: film, videoprojektsioonid. 1960ndatel hakatakse kasutama sõnateatri eeskujul mõistet „totaalne teater“ – kõik teised vahendid on allutatud teaterlikkusele
Lõppes siis kui publik maha istus. Keskaegsed rändtrupid rändavad näitlejad, eksisteeris keskajal suht tihti. Jagunemine vaatajaks ja näitlejaks. Nad said tasu selle käest, kes neid oli vaadanud. Tegemist oli proffesionaalsete näitlejatena. Nendes truppides/etendustes puudus tihti rollimõiste. Keskaegsed trupid meenutasid meie mõistes tsirkust, nad etendasid mingeid numbreid. Keskaegsed rändavad trupid mingil hetkel võisid saada näitlejateks, kui said müsteeriumite etendajateks. Teatri ja mitteteatri piiri peal olid. Protsess käis keskajal nii: vähehaaval rändnäitlejad sulanduvad paigal püsivate tsunftidega. Nende staatused hakkavad ühtlustama ja tekib teatud mõiste teatrtrupist kui niisugusest. Seda võib näha näiteks Moliere'i biograafias. Olles rändtrupid lõid nad oma statsionaarid ka muudes linnades. Comedia del frances (statsionaarsest näitlejate tsunfist välja kasvanud) ja commedia del italia (rändnäitlejate truppidest välja kasvanud). 12
annaabi.ee 
