Inimsuhted Katarid pidasid vannete andmist valeks. Vande andmine tähendas, et sa nõustusid Demiurgi ja maailma domineerimisega. Seetõttu peeti vannete tagasi lükkamist anarhiliseks keskkonnas, kus kirjaoskamatus oli laialt levinud ning kõik äritehingud ja truudusvanded põhinesid vannetele. Seksuaalne läbikäimine ja sigimine propageeris hinge orjastatust kehasse, mistõttu seksuaalvahekord oli soovimatu. Vabasid suhteid peeti abielust etemaks. Täiuslikud pidid elama täielikus tsölibaadis, ja need kes sai katari täiuslikeks pidid oma abikaasadest lahkuma. Katarite usklikele oli seksuaalvahekord küll lubatud, kuid laste tegemine ei olnud heakskiidetav, seda peeti lausa seksuaalseks perversuseks. Tapmine oli katarite jaoks vastumeelne ning põlastav, nii ka suguühe, mis põhjustas orjastumist mateeriasse. Selle tõttu hoidustid katari täiuslikud kõigest loomsest toidust peale kala
esimestest päevadest peale, kui ületas Vene piiri. Ta sai vallutatud põlenud Moskva, mille panid venelased ise põlema. Seal ootas tema suurt armeed ainult suur viletsus. Keiser võttis lõpuks vastu ainuõige otsuse, et viia armee välja Venemaalt veel enne suuremaid kaotusi. Tegelikult õnnestus tal viia üksnes ära armee haledad riismed. Seekord oli Venemaa ülemjuhata väejuhioskused Prantsuse vallutaja andest etemaks osutunud. Napoleonile ei tulnud kasuks veel Venemaad tabanud varajane karge talv, milleks polnud ta valmistunud. Nüüd võitles Prantsusmaa vastu terve Euroopa. Kuid Napoleon ei lasknud pead norgu, vaid võitles edasi. Ta moodustas kiirelt uue suure armee ja pidas oma uute vaenlastega 1813. ja 1814. aastal mitu suurt lahingut. Kuid nüüd nõudsid kaotustega vaheldumisi tulevad võidud suuri kaotusi ja jõupingutusi, mida pidevatest revolutsioonilisitest ja vallutussõdadest
Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 254 valmistunud esimestest päevadest peale, kui ületas Vene piiri. Ta sai vallutatud põlenud Moskva, mille panid venelased ise põlema. Seal ootas tema suurt armeed ainult suur viletsus. Keiser võttis lõpuks vastu ainuõige otsuse, et viia armee välja Venemaalt veel enne suuremaid kaotusi. Tegelikult õnnestus tal viia üknes ära armee haledad riismed. Seekord oli Venemaa ülemjuhata väejuhioskused Prantsuse vallutaja andest etemaks osutunud. Napolenile ei tulnud kasuks veel Venemaad tabanud varajane karge talv, milleks polnud ta valmistunud. Ma arvan, et Napoleon läks liiga ahneks ja mõtles, et saab kergemini Venemaa alistada ja ei arvestanud, et Kutuzov on tema vääriline vastane. Ta võis küll valmistuda juba varakult lahingudeks, aga näljahäda ja varajane talv tegi oma töö. Nüüd võitles Prantsusmaa vastu terve Euroopa. Kuid Napoleon ei lasknud pead norgu, vaid võitles edasi
annaabi.ee 
