Pärast seda kehtestati üheparteisüsteem, mis tagas natsidele ülima võimu. Pärast riigipresidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ameti üle ja kuulutas riigi diktatuuriks. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja sellega kaasnes ka massiline tapmine. Loodi sõjaväestatud organisatsioon SS, mis sai riigi hirmuvalitsemise tugisambaks. Saksamaa majanduliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha sõjakamaks. Seati üles üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee  Wehrmacht. Armee marssis Reini piirkonda ning asus toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa seda ohtu veel liiga suureks. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmisega maandada, kuid nagu 1930. aastate lõpu sündmused näitasid ei olnud sellisel lootusel mitte mingit alust.
loomulikuks toeks oli repressiivaparaat, mis pidi üles näitama saja protsendilist ustavust füürerile. Pruunsärklaste juhtide tapmist 30. juunil 1934. nim. pikkade nugade ööks. SS oli Hitleri ihukaitsevägi, gestaapo salapolitsei ning SP julgeolekuamet. Hitler kehtestas plaanimajanduse, ehitati kiirteid, rajati vabrikuid sõjatehnika ja Âvarustuse tootmiseks. Hitler vajas võidukat sõda ning see määras ka Saksamaa välispoliitilise põhisuuna. 1935. a. seati sisse üldine väeteenistuskohustus, endiste vabatahtlikest koosneva Reichwachi asemele loodi Wehrmacht  võimas massiarmee. Kolmas riik on natsistliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma keisririik, teine 1870. a. ühend. Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.
Preisi sõjas 1870  71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus  suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega  lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879  1882 1870 Itaalia kuningriigi teke
-Eesti -Läti -Leedu -Poola -Austia -Ungari -Tsehhoslovakkia -Jugoslaavia 3) riigipiirid muutusid. Riigipiir ja rahvuspiir ei ühtinud ja tekitas palju erinevaid probleeme 4) Nõukogude venemaa muutus NSVL'iks. · Versailles' rahuleping ja selle sisu 28.06.1916 tagajärjed: 1) Saksamaa territoriaalsed kaotused (Poola koridor, Alsace ja Lorraine, Klaipeda, Danzig) + kaotas veel söekaevandused ja kolooniad 2) Sõjalised piirangud sõjaväeteenistuskohustus kaotati maaväes: 100000 vabatahtliku mereväes: 15000 vabatahtliku keelatud olid allveelaevad, suured lahinglaevad, tankid, lennukid, rasked kahurid. Reini tsoon demilitariseeritud -> saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna. 3) Kohustused teiste riikide ees pidi maksma reparatsiooni ehk kahjutasu 4) saksamaa kui sõjasüüdlane ta on sõja puhkemises süüdi · Sõjakolded 1930 aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) · Kaug ida
annaabi.ee 
