Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Põllumajandus Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha. Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamik kasustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud on rannikuäärsed alad ja oaasid.
Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700 800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Kliima Egiptus asub troopilises kliimavöötmes, mille tõttu on riigis väga kuiv kõrbekliima. Sademeid esineb tavaliselt oktoobrist aprillini, kõige rohkem detsembris. Õhutemperatuuride erinevused on väga suured sisemaa kõrbealadel, seda eriti suvel, mil need võivad öösel
Pinnamood üldiselt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Liibüa kõrb, mis alaneb aeglaselt lõunast põhja. Lavamaad katab põhimõtteliselt liiva ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küündib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu-133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest ja lõpeb Etbai ahelikuga ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja-lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Suurema osa Siinaist hõlmab põhjast lõunasse kõrgnev liiva-ja klibukõrbeline At-Tihi lavamaa, mis poolsaare lõunaosas moodustab järsunõlvalisi mäemassiive. 2637 m kõrgune Katherina on Egiptuse kõrgeim mäetipp.
mis alaneb aeglaselt lõunast ( 400-600m) põhja (100-200m). Lavamaad katab pms. liiva- ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küünib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu 133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest (300-400 m) itta (700-800 m) ja lõpeb Etbai ahelikuga (2187 m) ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja--lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Sademeid on enamikul alal aastas alla 100mm , seepärast on põllundus niisutueta võimatu. Ainult Vahemere rannikul sajab 200-300mm aastas, pms. talvel LISA: Niiluse deltaala tänapäeval · Niiluse deltaala
annaabi.ee 
