huvitavat. Filmide sisu on kodeeritud nii, et see võimaldab filmide otsingut sisu, isikute, aja, sündmus- ja tegevuskohtade põhiselt. RIA toel luuakse andmebaasi jaoks vajalik arvutitarkvara (Eesti Filmi Infosüsteem, EFIS) ning selle veebiväljund. EL Struktuurfondist on saadud abi andmebaasi toimetajate/sisukodeerijate ettevalmistamiseks, kes läbisid 4,5 kuulise koolituse 2011.aasta alguseks ja on juba ka tööle asunud. Andmebaas -rahvusfilmograaafia valmib etapiviisi aastatel 2009-2017. Andmebaasi esimene osa (mängufilmid ja sõjaeelne filmikroonika) ja veebiväljund sai avalikkusele kättesaadavaks 12.12.2012 aastal. Veebilehe aadress on www.efis.ee. MTÜ EFAt juhivad F-Seitse filmiprodutsent Reet Sokmann projektijuhi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud Hagi Sein peatoimetajana. Andmebaasi loomisele ja sisu usaldusväärsusele saavad kaasa aidata nii filmitootjad, filmiloojad
soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõppeesmärki so ehitist. Uuringute planeerimise üldine skeem on esitatud joonisel 11.1. Uuringute etapid Enamikel juhtudel on otstarbekas uuringuid teha etapiviisi. Uuringu etapid on järgmised: eeluuringud; põhiuuringud; kontrolluuringud ja seire. Eeluuringuga saadavad andmed peaks võimaldama: hinnata ehitusplatsi üldist sobivust; hinnata ehitiste otstarbekamait paigutist; teha otsuseid võimalike vundeerimismeetodite kohta; hinnata kavandatud tööde ebasoodsat mõju ümbrusele (naaberhooned, ehitised, inimtegevus); kavandada otstarbekalt põhiuuringut; Seepärast peaks eeluuring võimaldama anda hinnanguid pinnaseolude kohta:
see tegevus peab olema eesmärgipärane, mingit kaugemat ja üldisemat sihti silmas pidav. 3. Iga kord juba tehtud otsust tuleb püüda ellu viia, sest otsuse realiseerimise pidev edasilükkamine , otsuse muutmine, loobumine jne desorganiseerib tahet. Mõistagi eeldatakse, et otsus on tehtud kaalutletult ja läbimõeldult. 4. Perspektiivsete eesmärkide poole liikumisel on tähtis kujundada nende saavutamise etapid ja püüda eesmärgini jõuda etapiviisi, organiseerides ja korraldades oma tegevust süsteemipäraselt. 5. Ülesannete paljususe korral on mõistlik silmas pidada, et tahtepingutust toetab oluliselt positiivne emotsioon. Seepärast tuleks alustada väiksemate ülesannete realiseerimisest. Loob hea enesetunde , saavutusliku jõudlustunde ja annab vajaliku energia suuremate asjade kallale asumiseks. Sõltuvalt sellest kas inimesed peavad kõige selle eest, mis nendega elus juhtub või juhtumata
see tegevus peab olema eesmärgipärane, mingit kaugemat ja üldisemat sihti silmas pidav. 3. Iga kord juba tehtud otsust tuleb püüda ellu viia, sest otsuse realiseerimise pidev edasilükkamine , otsuse muutmine, loobumine jne desorganiseerib tahet. Mõistagi eeldatakse, et otsus on tehtud kaalutletult ja läbimõeldult. 4. Perspektiivsete eesmärkide poole liikumisel on tähtis kujundada nende saavutamise etapid ja püüda eesmärgini jõuda etapiviisi, organiseerides ja korraldades oma tegevust süsteemipäraselt. 5. Ülesannete paljususe korral on mõistlik silmas pidada, et tahtepingutust toetab oluliselt positiivne emotsioon. Seepärast tuleks alustada väiksemate ülesannete realiseerimisest. Loob hea enesetunde , saavutusliku jõudlustunde ja annab vajaliku energia suuremate asjade kallale asumiseks. Sõltuvalt sellest kas inimesed peavad kõige selle eest, mis nendega elus juhtub või juhtumata
annaabi.ee 
