20. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid tervishoiule. Võib radikaalsel viisil muuta viiruslike haiguste levikut, siirdades nende leviku piiri kõrgetele laiustele. 21. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maailmamerele. Kliima eeldatav globaalne soojenemine avaldab mõju: ookeani soojusbilansile; põhjustab merepinna tõusu; ookeani globaalse tsirkulatsiooni muutumist ja avaldab mõju mereökosüsteemidele. Rannajoone erosioon, estuaaride vee soolsus, tõusude kõrguse suurenemine jõesuudmetes ja lahtedes ja need ilmingud viitavad maismaa pindala vähenemisele, magevee allikate reostumisele ja inimeste ümberasustamisele võimalikest üleujutuse piirkondadest. 22. Kuidas mõjutavad metsakaitseribad õhu liikumist? Neil on tuulekaitseline toime, mis põhjustab tuule keskmise kiiruse vähenemist ribadevahelistel põldudel ja turbulentse vahetuse intensiivuse vähenemist lõige alumises õhukihis, maa
Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides kasvab palju taimeliike. Mitmed neist on iseloomulikud üksnes mangroovidele.
biomass kahekordistub 2 nädalaga. 4b. püstised rohevetikad, mille tallused ei sisalda lupja. Lisaks (viiendana) kinnitub korallidele epifüütseid sinivetikaid, mis on võimelised õhu lämmastikku (N) omastama ja sellega täiendama biogeenide varu riffidel. Madalas vees on vetikate osa tagasihoidlik (10% ruumalast), sügavamal on vetikate osa märksa olulisem. Korallrifid on nagu oaasid kõrbes, aineringe toimub nende endi ökosüsteemis. Korallrifid puuduvad mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. Tähelepanu väärib Sargasso meri N-Atlandi keskosas, kus ringhoovuse keskel elutsevad 2 lahtiselt veekihis hõljuvat pruunvetikaliiki - Sargassum fluitans, S. natans 10 koos rohke hästi kohastunud faunaga, milles palju endeemseid like. Neil vetikail puuduvad paljunemis- ja kinnitumisorganid, nad on ilmselt vegetatiivselt paljunedes elanud seal miljoneid aastaid. Talvel mõnevõrra lagunevad, kevadel
Aafrikas. Ulatuvad kuni 50-70 m Eichornia crassipes, sügavusele. Korallidele kaasnevad vetikad, sõnajalgtaimedest Salvinia). mis enamasti on tugevasti lubjastunud ning Ujutaimede juured ei ulatu põhjale, tänu sellele on nad samuti heaks nad on veepinnal paiknevatele ehitusmaterjaliks. Korallrifid puuduvad taimedele tasakaaluorganiks. mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. · Veesisesed taimed (submerged plants) kinnituvad enamasti · Sargasso meres N-Atlandi kesosas- juurtega veekogu põhjale. elutsevad 2 lahtiselt hõljuvat Parasvöötmes on nende hulgas üks punavetikaliiki. . Neil vetikail puuduvad 1
annaabi.ee 
