keskerakondlased, põllumehed ja haritlased, Päts, Rei ja Laidoner kõik, kes ei tahtnud Eestile totalitaarset ühiskonda. Uue riigivanema valimised pidid olema 22.-23.aprillil 1934 ja nädal hiljem pidid toimuma uue Riigikogu valimised. 22. jaanuaril 1934 võeti vastu uus valimisseadus. Erinevad parteid esitasid oma presidendikandidaadid, neid sai 4: Päts Põllumeestekogudest, Laidoner Rahvusliku Keskerakonna ja Ühinenud Põllumeeste (asunike) leerist, August Rei ESTPst ja Andres Larka vabadussõjalastest. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937
keskerakondlased, põllumehed ja haritlased, Päts, Rei ja Laidoner – kõik, kes ei tahtnud Eestile totalitaarset ühiskonda. Uue riigivanema valimised pidid olema 22.-23.aprillil 1934 ja nädal hiljem pidid toimuma uue Riigikogu valimised. 22. jaanuaril 1934 võeti vastu uus valimisseadus. Erinevad parteid esitasid oma presidendikandidaadid, neid sai 4: Päts Põllumeestekogudest, Laidoner Rahvusliku Keskerakonna ja Ühinenud Põllumeeste (asunike) leerist, August Rei ESTPst ja Andres Larka vabadussõjalastest. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937
haritlased, Päts, Rei ja Laidoner kõik, kes ei tahtnud Eestile totalitaarset ühiskonda. Uue riigivanema valimised pidid olema 22.-23.aprillil 1934 ja nädal hiljem pidid toimuma uue Riigikogu valimised. 22. jaanuaril 1934 võeti vastu uus valimisseadus. Erinevad parteid esitasid oma presidendikandidaadid, neid sai 4: Päts Põllumeestekogudest, Laidoner Rahvusliku Keskerakonna ja Ühinenud Põllumeeste (asunike) leerist, August Rei ESTPst ja Andres Larka vabadussõjalastest. Autoritaarne Eesti: 12. märtsi 1934 riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus, vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Eesti riigipööre sai alguse 1934. aastal kui võeti vastu vapside uus põhiseadus. K. Päts kutsus peale parlamendi istungit enda juurde, vestlus nende vahel kestis tund aega. Sealt kuulutati välja kaitseseisukord, saadeti reserv ohvitserid Tallinnasse,