Tallinn Histoire • Nichée au bord de la mer Baltique, Tallinn incarne l’émergence des nouveaux pays baltes. Véritable joyau médiéval, la capitale de l'Estonie vit aussi au rythme de la modernité. • La Vieille Ville de Tallinn a été inscrite en 1997 au Patrimoine mondial de l’UNESCO, comme « exemple exceptionnellement complet et bien conservé de ville marchande de l’Europe du Nord au moyen âge. • La géographie de la vieille ville reflète un peu l’histoire de cette cité médiévale, une des plus anciennes forteresses du nord de l’Europe, longtemps restée à l’abri de ses remparts couleur caramel.
(meessoost) ELLE AIMENT [ ELL EME ] NEMAD ARMASTAVAD (naissoost) RIIK/ RAHVUS HÄÄLDUS TÕLGE L' ESPAGNE [ LESPANJE ] HISPAANIA ESPAGNOL [ ESPANJO ] HISPAANLANE(meessoos ESPAGNOLE [ ESPANJOL ] t) HISPAANLANE(naissoost) L' ESTONIE [ LESTONI ] EESTI ESTONIEN [ ESTONJA ] EESTLANE(meessoost) ESTONIENNE [ ESTONJAN ] EESTLANE(naissoost) LA FRANCE [ LA FRANS ] PRANTSUSMAA FRANCAIS [ FRANSE ] PRANTSLANE(meessoost FRANCAISE [ FRANSES ] ) PRANTSLANE(naissoost) L' ALLEMAGNE [ LALMANNJE ] SAKSAMAA
Montpellier (Mart Kevin Põlluste et Silver-Robert Mirzojev) 1)Montpellier est une ville en France. I lest dands le Sud de la France, su la cote de la mer Mediterranee. Montpellier est a l'est de Marseille et le sud profound de Paris. En ontre, i lest a l'ouest de Toulouse. 2)En hiver à Montpellier, il fait froid, mais pas si froid, comme en Estonie, les températures moyennes varient autour de 5 à 7 degrés. Au printemps, les températures commencent à augmenter et atteindre d'ici la fin d'environ 22 degrés. En été, la température sont les plus élevés, en moyenne près de 25 à 30 degrés. En automne, les températures commencent à tomber une fois de plus et baisser à 5 degrés à la fin de novembre. A Montpellier, il pleut très peu au cours de l'année. 3)A Montpellier, il vit 265.634 personnes selon à 2009
See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks
Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti(Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaaviasaagad nimetavad maad Eistland'iks. 1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19
See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks
kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19
annaabi.ee 
