Tehke veel prooviotsinguid ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Olge põhjalik. Ei olnud varem kasutanud. Väga hea mulje on jätnud. Mida otsid, seda ka leiad. Ei teki umbmääraseid vastuseid. Otsisin oma perekonnanimega seonduvaid kohtulahendeid, mida oli äärmiselt huvitav lugeda, lihtne avada pdf kujul, kõik on selge ja arusaadav. Ka eelnevaid küsimusi oli väga lihtne ja arusaadav üles leida. ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 9. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Valisin tasuta otsing-> teksti lahtrisse kirjutasin peretoetuse liigid Need leiab perehüvitiste seadusest. Jõustub 01.01.2017 Iga kuu makstavad peretoetused on: 1) lapsetoetus; 2) lapsehooldustasu; 3) üksikvanema lapse toetus; 4) eestkostetava või hooldatava lapse toetus;
Otsingusse: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus Seadus on vastu võetud 07.08.2003 Riigikogu poolt. Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 21.augusti 2003. a otsusega nr 440. 10. Kas olete Riigi Teatajat varem kasutanud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Riigiteatajat olen varem kasutanud seoses koolitööga aastaid tagasi ning ka tööalaselt. Iga inimene peaks oskama otsida vastavaid seadusi, mis on riigi poolt välja kuulutatud. Riigi teatajat on lihtne kasutada. ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 11. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Info otsimiseks kasutasin ESTLEX õigusinfosüsteemis: Teksti otsingut: „Peretoetus“. Tulemus: „Riiklike Peretoetuste Seaduses“. Vastu võetud: „14.11.2001“. käesolev seadus jõustus 01.07.2014 ja kehtib kuni 31.12.2014.a. Uus seadus jõustub 01.01.2015.a.
saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. 10. Kas olete Riigi Teatajat varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem kasutanud. Otsisin infosüsteemi teemal. Leidsin sellel teemal 33 määrust. Tundub keeruline otsimine, arvestades esimest küsimust. Pealkiri: infosüsteem ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 11. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Riiklike peretoetuste seadus jõustus 01.01.2002. Igakuiselt makstavad peretoetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ja eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus. Ühekordselt makstavad
ee 9. Leidke Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Millal on seadus vastu võetud ja kelle poolt? Vastus: Vastu võetud 07.08.2003; vastuvõetud Riigikogu poolt. Search: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus 10. Kas olete Riigi Teatajat varem kasutanud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Olen varem Riigi Teatajat kasutanud. Lihtotsingut kasutades peab täpselt teadma, mida otsid. Otsingu võimalused on head, kuid need on suunatud pigem vastava eriala inimestele. ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 11. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Vastus: Riiklike peretoetuste seadus, vastu võetud 14. novembril 2001. a, jõustumine 01.01.2002. Igakuiselt makstavad peretoetused on: 1) lapsetoetus; 2) lapsehooldustasu; 3) üksikvanema lapse toetus; 4) ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus; [RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01
Eelpool nimetatud faktoriteks on valgustus, müra, vibratsioon, mikrokliima ja keemilised ained. Tervisekahjustuste ärahoidmine on palju odavam kui hiljem nendest kahjustustest tulenevate haigushüvitiste maksmine. 12 KASUTATUD MATERJAL 1. http://www.inimene.ee/pages.php3/1601 2. http://www.tervishoid.ee 3. http://www.sm.ee/est/pages/index.html 4. http://osh.sm.ee/legislation/arengukava.htm 5. http://lex.andmevara.ee/estlex/kehtivad/AktDisplay.jsp? id=31436&akt_id=31436 6. http://www.tervishoid.ee/docs/rasedate.pdf 7. http://osh.sm.ee/legislation/esto98.stm 8. http://osh.sm.ee/legislation/juhend-kutsehaigused.htm#2.%A0%A0%20F%DC %DCSIKALISTEST%A0%A0%20TEGURITEST%A0%A0%20P %D6HJUSTATUD%A0%A0%20KUTSEHAIGUSED 13
Max võib Eestis olla 15 valitsuse liiget. Riigikogu (võtab vastu seaduse) Vabariigi President (kas on Põhiseadusega kooskõlas) avaldatakse Riigi Teatajas (VP otsus) (4 osa ) Riigi Teataja seadus (10 päeva pärast hakkab seadus kehtima, peale Teatajas avaldamist) - RT(S) seaduses sätestatud ajast. / või Õigusaktist kehtestatud ajast. Kui seadus on vastuolus Põhiseadusega, siis President ei kuuluta välja, saadetakse tagasi. AT - ametlikud teadaanded eRIK, Estlex õigusinfosüsteem Põhiseadus on ülemuslik. President esitab Peaministri kanditaadi. Riigikogule -- VP nimetab ametisse peaministri, kes sai volituse riigikogult (3 päeva jooksul) peaminister moodustab valitsuse - valitsus läheb Riigikogu ette Avaldatakse Riigi Teatajas. Kohtusüsteem I maa-või halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad
(kodanikud, apatriidid, bipatriidid, välismaalased) Õigusaktide süstematiseerimine – aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse: inkorporeerimise teel (normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse) kodifitseerimise teel (normatiivaktid töötatakse sisuliselt läbi) Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX – elektrooniline andmepank. 31. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: õigusnormide nõuetest kinnipidamine – seisneb õigusnormide täitmises õigusnormide kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises
kogumik. Kõige levinumad on õigusaktide kronoloogilised kogud. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tehakse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. 1)Õigusnormide nõuetest kinnipidamine- õigusnormide täitmine, subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. 2)Õigusnormide kasutamine- õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivne teostamine, subjektiivse
kogumik. Kõige levinumad on õigusaktide kronoloogilised kogud. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tehakse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. 1)Õigusnormide nõuetest kinnipidamine- õigusnormide täitmine, subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. 2)Õigusnormide kasutamine- õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivne teostamine, subjektiivse
annaabi.ee 
