Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Maia-Liisa Voolaid KUIDAS LUGEDA MÕTTEID ZESTIDE JÄRGI Referaat Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................3 1. KEHAKEELE OLEMUS..........................................................................................................................................4 1.1 PÕHILISED SUHTLEMISZESTID................................................................................................................................4 1.2 ISI...
,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud kaubaagentidele, mänedzeridele ja tootmisjuhtidele, kuid raamatu temaat...
.* 1 tarnib 0..* Profail Seade (from Seadmete register) Osakond Kliendi aruanne (from T estide register) (from Struktuuriüksuste register) (from Kl ientide regi ster) 1 0.
Hinged puhkavad puudes. Raamatu käsikiri töö autori valduses. Kasutatud trükised: Berg, Eiki. Hiiemäe, Mall (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Bruce-Mitford, Miranda, tõlkinud Vahtre, Lauri (1997). Kogu maailma märgid ja sümbolid. Tallinn:VARRAK. Eisen, Matthias Johann (1996). Esivanemate ohverdamised. Tallinn:Mats. Hansen, Hans (2002) Luterlased, õigeusklikud ja teised. Usuühendused Eestis 1934-2000. Tallinn:Teabetrükk. Heintalu, A. (2001). Estide (tsuudide) hingestatud ilm: teadaandmise raamat, Tartu : Greif. Heintalu, A. (2006a). Estide (tsuudide) hingestatud ilm, Pärnu : Kalurileht. Heintalu, A. (2006b). Estide (tsuudide) hingestatud ilm. II, Pärnu : Kalurileht. Masing, Uku (1998). Eesti usund. Tartu: ILMAMAA. Mäger, Mart (1994). Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn: Kolibri. Saare, Tiit (2001). Sümboolikaleksikon. Tallinn: Avita. Sale, Maire (2002). Igaviku teele. Tallinn: Maalehe raamat. Torp-Kõivupuu, M. (2003)
ILM Kuulamine On kevad. Õues sajab vihma. Puhub tugev tuul. Kõik on märg: puud on märjad, põõsad on märjad, mets on märg. Linnud istuvad oksa peal, neil on külm. Jänes on põõsa all, temal on ka külm. Nüüd on ilus ilm. Päike paistab. Õues on soe. Jänes jookseb kiiresti. Ta läheb metsa ja hüüab: "Sõbrad, täna on ilus ilm. Tulge õue mängima!" · Jutustades osutab õpetaja kahele erinevale pildile, kasutab mõlema puhul erinevat hääletooni, saadab juttu estide ja liigutustega (imiteerib vihma, tuult, märga, kül- metavat lindu ja jänest, jänese jooksu, jänese kutsuvaid viipeid). Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: Õues sajab vihma. Puu on märg, põõsas on märg. Linnul on külm, jänesel on külm. · Õpetaja esitab pildile osutades küsimusi: Milline on ilm? Mis on märg? Kellel on külm? Kus jänes istub? Mida jänes teeb? Kuhu jänes läheb? Mida jänes hüüab?
annaabi.ee 
