molekulide rühmad: Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH (-OH) reageerib karboksüül-happega (-COOH) · Tekivad C1,C2,C3 Glütserolipiiidid H C OH Homoglütserolipiid Heteroglütserolipiid CH2OH glycerol Estri moodustumine: O O
· Haiguse eellugu ehk etümoloogia on sama mis ketoosil. · Maks hakkab rasvuma reeglina ennem, kui ilmnevad ketoosi tunnused. · Maks hakkab rasvuma ennem poegimist. · Maksa võib koguneda päevas kuni pool kilo rasva. · Maksas võivad olla rakud 60-70% ulatuses rasvunud. Need ei võta osa maksa elutegevusest-tööst. · Veres olevad vabad rasvhapped (FFA) allutatakse beeta-oksüdatsioonile ca 50%-liselt. · 50% rasvhappetest esterifitseeritakse ning pakitakse lipoproteiinide koostisesse (High Density Lipotrotein). · Erinevalt lihtmaolistest loomadest ei sünteesi mäletseja maks piisavalt lipoproteiinide moodustamiseks vajalikku valku. See spetsiifiline valk on apoproteiin B-100. · Seepärast esterifitseeritud triglütseriidid ladestuvad maksarakkudes. · Meil puudub tarkus, oskus ja jõud rasva väljaviimiseks maksast.
mitsellide koostisosised, mis ei tungi soolerakku, vabanevad ja on valmis uusi rasv- koostisosiseid vastu võtma). Pärast rakumembraani läbimist toimetatakse monoglütseriidid ja rasvhapped madalmolekulaarse valgu poolt endoplasmaatilisse retiikulumi, kus toimub triglütseriidide ja lipiidide resüntees. Selleks tuleb rasvhapped aktiveerida ja esterifitseerida (esterdatakse ka fosfolipiidid, kolesterool re- esterifitseeritakse ning iileumis toimub ka kolesterooli resüntees). Uuesti sünteesitud triglütseriidid ja lipiidid ümbritsetakse spetsiaalse kestaga, mis sisaldab peale kolesterooli ja fosfolipiidide ja glükoproteiine: moodustuvad külomikronid, mis jõuavad sekretoorsesse põiekesse, mis lateraalse rakumembraaniga kokku sulab ja külomikron vabaneb intertsellulaarruumi, kust külomikron liigub soolehatu tsentraalse lümfisoone kaudu lümfisüsteemi ja lõpuks ductus thoracicus'e kaudu ülemisse õõnesveeni