silmaringi piirides. Praktiliselt kunsti just ei taunitud, kuid mõtestatult väärtustada ka ei osatud. *Distsipliini ristiisa Baumgarteni ( 18 saj I pool ) ideed ei olnud sisuliselt uudsed/murrangulised. Siiski laiendas arusaama, et kunst on pelk etteantud vormide (ilu) jäljendamine. Arutlema hakati laiema tähendusega mõistete üle ( loovus, maitse, kujutlusvõime, fantaasia), mis polnud enam nii rangelt tõega seotud. Üks keskseid esteetikaalaseid termineid tuli taas moodi "ülev" e. "subliimne". Mõistet kasutati juba antiigis imestamisväärsete loodusprotsesside puhul. Hiljem hakatakse sellega tähistama teatavat "negatiivset, madalat, hirmutavat" mõnu ja naudingut. Maitseküsimuste uurimisel ületab oma ajastu vaatevälja David Hume, kelle arvates ilu tekib juba objekti teatud omaduste ja vaataja vastasmõjus. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned.
piirides. Praktiliselt kunsti just ei taunitud, kuid mõtestatult väärtustada ka ei osatud. *Distsipliini ristiisa Baumgarteni ( 18 saj I pool ) ideed ei olnud sisuliselt uudsed/murrangulised. Siiski laiendas arusaama, et kunst on pelk etteantud vormide (ilu) jäljendamine. Arutlema hakati laiema tähendusega mõistete üle ( loovus, maitse, kujutlusvõime, fantaasia), mis polnud enam nii rangelt tõega seotud. Üks keskseid esteetikaalaseid termineid tuli taas moodi “ülev” e. “subliimne”. Mõistet kasutati juba antiigis imestamisväärsete loodusprotsesside puhul. Hiljem hakatakse sellega tähistama teatavat “negatiivset, madalat, hirmutavat” mõnu ja naudingut. Maitseküsimuste uurimisel ületab oma ajastu vaatevälja David Hume, kelle arvates ilu tekib juba objekti teatud omaduste ja vaataja vastasmõjus. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise
Hegeli sõnastatud arenguprotsess jõudnud oma arengu tippu (hästi toimiv, kõrge industrialiseerimise tase, teaduse ja tehnika edusammud) huvi religiooni ja kunsti vastu Marksistlik esteetika · On kujunenud Marxi ja Engelsi teemakohaste tähelepanekute põhjal · Karl Marx (1818-1883) saksa filosoof, ühiskonnateoreetik, poliitiline ajakirjanik, töölisliikumise juht. · Kummalgi neil pole esteetikaalaseid kirjutisi, need on pillutud laiali teistesse töödesse. Kui rääkida Marxist siis kirjad, kus avaldab mõtteid kunstiga seoses. Marxil 2 teksti: Teesid Feuerbachi kohta (1845) ja Lois Bonaparte´i kaheksateistkümnes brümäär. Koondatud teoseks ,,Kunstist" · Marx/engels võtsid Hegelilt üle mitmeid konseptsioone: 1. Ajalooline perspektiiv kunstivormidele 2. Kunsti loomise ühiskondlikud tingimused kunst ei sünni vaakumis või kusagil
olustikku, kuid tegelase loomisel keskenduti jätkuvalt psühholoogiale. 26. Euroopa kriitiline realist. Oscar Wilde (1854-1900) elu sünnist saatiskandaalne. Pärit kõrgseltskonnast. Isa oli arst, väsimatu, tõmbas ringi. Ema oli kapriisne ja ambitsioonikas ning oli oodanud tütart. Wilde oli varaküps, üksik, teistest lastest erinev, kiusati, kõrge ego, pidevalt tähelepanu keskpunktis, ei armastanud sporti, kuid andekas keeltes. Käis Ameerikas esteetikaalaseid loenguid pidamas, hiljem Londonis. Elus palju naisi. Abiellus, 2 last. Lõi välja tema omasoolisus- armuke Alfred Douglas, kes kasutas teda ära. Wilde mõisteti süüdi, 3 aastat vangis. Pärast seda tema kõrgseltskonda vastu ei võetud. Suri Pariisis (peaajukasvaja). Looming kirjutanud nii luulet kui proosat. Oxfordi õpiaastail alustas luulega, käis Kreekas, mida hakkas armastama. Londonis ilmus luulekogu, kuid karm kriitika. Kirjutas ainult häda
annaabi.ee 
