Muusika, teater, kunst, naised kõik see pakub huvi. Selle staadiumi märksõna on nauding. Armusuhetest näidet tuues võib öelda, et esteet hoidub tõsiselt armumast, otsides kogu aeg uusi elamusi. Esteet ei salli harjumuslikku ega korduvat. Kuid selline kordumatuse jahtmine ise muutub rutiinseks ning seesugune sisemine vastuolu tekitab esteedis rahulolematust. 2) Eetiline staadium Selle staadiumi märksõnaks on kõlbeline kohus. Vastupidi esteedile ülistab eetik reeglipärasust. Armusuhete valdkonnast illusteerib seda abielu ja vastastikune truudus. Eetik allutab end üldistele kõlbusnormidele ning temast võib saada isegi kangelane. 3) Religioosne staadium kolmas eksistentsi tasand on Kierkegaardi arvates religioone, kus inimene seisab palgest palgesse Jumalaga ning jääb seetõttu absoluutselt üksi inimeste seas. Sellise staadiumi sümbol on Aabraham, kelle kohta võime lugeda Piiblist
55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik. Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus- ning moraalinorme. 58. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene. Kierkegaardi kohaselt on religioosne inimene see, kes seisab silmitsi jumalaga ja seeläbi jääb inimeste keskel üksikuks, sest teised lihtsalt ei mõista tema usku. Eetilise inimesega võrreldes seisab ta kõlblusnormidest kõrgemal. Religioossus on usk, et kuuletutakse jumalale. 59
55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik. Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus-ning moraalinorme. 58. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene. Kierkegaardi kohaselt on religioosne inimene see, kes seisab silmitsi jumalaga ja seeläbi jääb inimeste keskel üksikuks, sest teised lihtsalt ei mõista tema usku. Eetilise inimesega võrreldes seisab ta kõlblusnormidest kõrgemal. Religioossus on usk, et kuuletutakse jumalale. 59
annaabi.ee 
