Kas massiimmigratsioon ohustab või rikastab Euroopat? Parem karta kui kahetseda 09.10.2015 Viimasel ajal kajastavad erinevad meediaväljaanded pagulaste massilist sisserännet Euroopasse. See on jaganud meid kahte leeri: inimesed, kes on valmis immigrante aitama ning teised, kes on totaalselt nende vastu. Pagulasrände pooldajad peavad normaalseks, et Somaaliast, Süüriast ning teistest arengumaadest sealsete raskete olude eest Euroopasse põgenevad inimesed tuleb avasüli vastu võtta. Pagulasvastased aga leiavad, et neid ei tohiks siin aktsepteerida ega kuidagigi toetada, vaid hoopis tagasi saatma sinna, kust nad tulid. Selles, kas immigrandid siis ohustavad meid või on nad hoopis vajalikud Euroopa rikastamiseks, pole ühisele selgusele veel jõutud. Suur miinus, mille massiimmigratsiooni pooldajad arvatava...
kuid see film on väga hea Eesti riigi kohta. Kindlasti andis plusspunkte juurde ka head näitlejad, eelkõige minu lemmik osatäitja S. Vares. Väga huvitav oli vaadata, kordagi ei tekkinud igavat momenti või unisust. Eelkõige meeldisid mulle teatud kohad, kus sai pisut huumorit ka, samas heliefektid paugutamise ajal olid liialt tugevad. Soovitan kõigil vaadata, kes juhuslikult veel näinud, aga on mõelnud sellele. Asjatundja arvamus Toomas Liivamägi ,,Detsembrikuumuse" ainelise esseekonkursi korraldaja. T. Liivamägi leiab, et film pani mõtlema ning arutleda selle põhjal on võimalik nii ajaloolises kui ka tänapäevases võtmes. Tema huvitub, milliseid mõtteid tekitab see film noortes, mis oli 1924.aastal. Just nimelt see ongi põhjuseks, mis ta korraldab esseekonkursi just selle filmi põhjal.
tähtsamaks väärtuseks mille poole püüeldakse. "Tüdrukute õpiedukus on olnud läbi aegade poiste omast parem, kuid konkurentsiühiskonnaga kaasnev kindlustunde puudumine kannustab tüdrukuid veelgi rohkem pingutama. Eneseharimine annab tüdrukutele väljakutseid esitavates oludes kindlustunnet ja avab uusi võimalusi" (Eesti Päevaleht, 2009). Et teada saada noorte väärtushinnangutest korraldas Eesti Noorteühenduste Liit aastal 2004 esseekonkursi, mille teemaks oli "Olla või omada". Tööde analüüsil selgus, et noored pidasid oluliseks just haridust ning edukust ja materiaalset heaolu tulevikus (Estonian World Review, 2004). Paraku on noored ise ja vanemad taolise edukultusega seadnud kõrged nõudmised, mille mitte täitmisel noored murduda võivad. Ebaedust tingituna tunnevad noored end väärtusetuna ja võib kujuneda isegi depressioon. Nii otsivad paljud noored lohutust alkoholist
analüütilisi konstruktsioone nt diskursuseid, diskursusetüüpe või tõlgendusrepertuaare. Sel juhul on nõutav niisuguste analüütiliste konstruktsioonide üldistav kirjeldamine, milles näidatakse selgelt ja konkreetselt, mille poolest nt üks diskursusetüüp erineb teistest. Heaks näiteks on Kadi Ilvese magistritöö ,,Karistamine vajalik kasvatusmeetod või vägivald? Põhikooli õpilaste esseede ja esseekonkursi konteksti analüüs" (2006), milles autor on kasutanud diskursiivpsühholoogilist lähenemist ning selgelt ja võrdlevalt näidanud analüüsis eraldi täiskasvanute ja laste tõlgendusrepertuaare. Diskursusanalüüsi lõpparuandes (artiklis, väitekirjas, lõputöös või nende lisades) ei ole tavaks näidata ulatuslikult nn tehnilist tööd (nt loetleda või tsiteerida kõiki asesõnade meie-nemad kasutamise juhtumeid, mida uurija üldistuste ja järelduste tegemisel arvesse võttis)
annaabi.ee 
