elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Kangro on kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler. Bernhard Kangro suri 25. märtsil 1994 Rootsis. Looming Loomingu tunnused Kangro kirjutas 17 luulekogu, 17 romaani, rida memuaarteoseid ja esseekogumikke, olles üks nobedaima sulega eesti kirjanikke. Ta kirjutas kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Ta kirjutas loodus-, kodu- ja mõtteluulet. 5 luuletust Teema Pealkiri Ilmekad kujundid Hinnang/ põhjus motiivid
sündmustik ja tegelased liig vastuolulised ning paheli-sed. Väärtuslikum on 1981. ilmunud romaan "Mereristsed", kus kirjeldatakse merereisi Inglismaalt Austraaliasse Napoleoni sõdade päevil. Laevas kui totalitaarses ühiskonnas on esindatud nii Võim, Sõjavägi, Kirik kui ka Tsiviilelanikkond. Sisult ja tegelastüüpidelt sarnaneb "Kärbeste jumalaga". 1986. ja 1989. ilmusid "Mereristsete" II ja III osa. Romaanide kõrval on Golding avaldanud esseekogumikke ja draamasid. 1 "KÄRBESTE JUMAL" (1954) Idee robinsonaadidelt, rõhuasetus teine Romaani tegevus toimub II ms. ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Autor ei loo soolisi ega murdeea probleeme. Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni
KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Bernard Kangro (1910-994) oli luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane. Ta ei soovinud olla ei algkooliõpetaja kuskil maakolkas ega ka taluperemees. Bernard tahtis lugeda, koguda teamisis, kirjutada ja olla kaugel kodust. Ta kirjutas 17 luulekogu, 17 romaani, rida memuaarteoseid ja esseekogumikke, olles üks nobedaima sulega eesti kirjanikke.Ta kirjutas kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust. Kangro loomemeetodit on põhjendatult nimetatud maagiliseks realismiks, mis tähendab, et reaalsest elupildistikust on enamasti olulisem ja määravam kujutlusmaailm. Vormiliselt esineb Kangro hilisem luule sageli ulatuslike, mõnikord poeemilaadsete sarjadena (Karl Muru, 2008: 140). 3 ELULUGU Bernard Kangro on pärit Võrumaa põlisest taluperest