Essee - Vulkaanipurse ja selle tagajärjed (0)

Vulkaanipurse ja selle tagajärjed Täna oleme teadlikud umbes 500-sajast aktiivsest vulkaanist ja iga aasta elame üle ligi 40 purset. Vulkaanilised pursked avaldavad ohtlikku mõju keskkonnale, kliimale ja 
kokkupuutuvate inimeste tervisele. Kui mõtled vulkaanipurskele, siis esimesed mõtted võivad
olla tumedast tolmust, mis kogu ümbruse täidab ning laavast, mis välja purskab. 
Vulkaanipurset ennast on võimalik ennetada aga tagajärgi ei oska keegi ette kujutada. Kõik 
need inimesed ja loomad, kes oma elukohast või isegi elust ilma jäävad, firmad, kes ei saa 
oma tööd jätkata, loodus, mis kaotab oma ilu ja kasulikkuse, ning maale väga tähtis 
osoonikiht, mis võib õheneda. Esialgu võime leida, et tagajärjed on ainult negatiivsed aga 
täiesti tõene see pole. Ühed tõsisemad tagajärjed puutuvad vulkaani ümbruses olevat elustikku. Kõige  ohtlikumad on vulkaanipurskete mudavood ja neid nimetatakse lahaarideks. Lahaar on teatud 
tüüpi mudavool või prahivool, mis koosneb kivisest prahist ja veest. Materjal voolab 
vulkaanist alla, tavaliselt jõeoru äärde. See suudab liikuda väga kõrgel kiirusel ja on sama 
paks kui vedelbetoon. Mudavoolud, mis katavad kogu ümbruse ja hävitades kõik oma teel.. 
Peites loomadele vajaliku toidu, hävitades nende kodud ja jättes nad kaitsetuks kiskjatele. 
Sama vool võib hävitada ka inimeste kodud ja tööd. Maavärinad, mille tekitab aktiivse 
vulkaani sisemuses liikuv magma, ei ole iseenest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad 
nõlvadel oleva pinnase liikumist ja varisemist, mis sarnaselt mudavoolule võib ümbruse 
lõhkuda. Ohtlikuim on pursetest tekkinud gaasid ja tolm, mis täidab kogu ümbruse. Need 
gaasid võivad madalal kõrgusel silmi, nina ja kurku ärritada. Kõrgemal võivad gaasid 
põhjustada kiiret hingamist, peavalu, pearinglust, kurgu turset ning lämbumist. Vulkaaniline 
tuhk on õhus liikuvatele õhusõidukitele eriti ohtlik. Kivimi ja klaasi väikese osakesed võivad 
sulatada lennuki mootori seest ja tahkuda turbiini labadel, põhjustades mootori seiskumist. 
Lennujuhid võtavad vulkaanilise tuha olemasolul erilisi ettevaatusabinõusid. Tolm võib 
peatada kõik lennuliikluse seal asukohas. See läheb lennufirmadele sadu miljoneid maksma. 
Islandil Eyjafjallajökulli 2010. aasta purse tekitas tuhapilve nii suure, mis tühistas umbes 100 
000 lendu ja mõjutas 7 miljonit reisijat, mis läks lennundusele maksma hinnanguliselt 2,6 
miljardit dollarit.  Vulkaanid võivad ka kliimat mõjutada. Suuremate plahvatusohtlike pursete ajal  lendab stratosfääri tohutul hulgal vulkaanilisi gaase, aerosoolipiiske ja tuhka. Õhus lendlev 
tuhk langeb stratosfäärist kiiresti, suurem osa sellest kaob mitme päeva kuni nädala jooksul ja
sellel on kliimamuutustele vähe mõju. Vulkaanidest eralduv süsinikdioksiid lisab looduslikku
kasvuhooneefekti, mis võib soodustada globaalset soojenemist. Kuid vulkaanilised gaasid  
võivad põhjustada globaalset jahutust. Just kõige olulisemad kliimamõjud tulenevadki 
vääveldioksiidi muundumisest väävelhappeks, mis kondenseerub stratosfääris kiiresti, 
moodustades sulfaadi aerosoole. Aerosoolid suurendavad Päikese kiirguse peegeldust 
kosmosesse, jahutades Maa madalamat atmosfääri või troposfääri. Väävelhape on ka 
happelise vihma peamine põhjus,. Vulkaanidest eralduv süsinikdioksiid lisab looduslikku 
kasvuhooneefekti. Keemilistest reaktsioonidest võtavad osa ka sulfaat-aerosoolid, 
moodustades osooni hävitava materjali. Inimesed siiski otsustavad  elada vulkaanilistes piirkondades, hoolimata purske  ohtudest ja tagajärgedest. Tundub, et positiivsed tagajärjed trumpavad negatiivseid. 


Vulkaanid pakuvad inimestele palju eeliseid. Näiteks vulkaaniline kivim ja tuhk teeb 
lähedased maad palju viljakamaks, mille tulemuseks on põllumeestel suurem saagikus. 
Vulkaanipurske korral muudab vulkaanist tulenev vibratsioon pinnase lõdvemaks, aidates 
veel kergemini läbida mulda. Ja ka turiste köidavad väga vulkaanid, mis suurendab 
sissetulekut kohalikule majandusele. Tänu vulkaanidele saab kasutada geotermilist energiat, 
mis pakub kohalikele tasuta elektrit. Laavakivimitest võib leida mineraale, näiteks teemant, 
mida saab raha teenimiseks kaevandada. Enamik maailmas kaevandatud metallilisi 
mineraale, näiteks vask, kuld, hõbe, plii ja tsink, on seotud magmadega, mida leidub sügaval 
kustunud vulkaanide seest. Vulkaanipursetel on vaga palju erinevaid tagajärgi, kas siis positiivseid või  negatiivseid, see oleneb vaataja silmadest. Pursked võivad teha maailmale vaga palju kahju 
või mingile elanikkonnale head.