absolutismi. See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks. 1.5 Hiliskeskaja lõpp Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus, üleminek regulaararmeedele ja rahva müstitsistlikule usule tuginenud nõiajahi kõrgaja lõpp. Kuid ka renessansile omase empiirilise ja esoteerikasse kalduvale teadusele kindla reaalteadusliku metodoloogilise aluse panek (R. Descartese "Arutlus meetodist" 1637). See tähendas ka senise veel säilinud Itaalia kultuuri mõjuperioodi (Medicidest Prantsuse kuningannad, Galileo Galilei) järellaine lõppu. Keskeks aastaarvuks saab pidada 1630ndaid, kui 30-aastane ususõda muutus Prantsuse Rootsile toetuse osutamise läbi rahvussõjaks. Prantsusmaa samm sai ka paavsti tunnustuse.
See tagas omakorda rahva vagadusliikumise ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel ja seeläbi selle ülemineku ülemkihtide poolt toetatud reformatsiooniks. Sisuliselt lõpetas hiliskeskaja sellal tekkinud rahvusriikide reaalpoliitika ja absolutismi algus, rüütlitest palgasõdurite kasutamiselt üleminek regulaararmeedele ja rahva müstitsistlikule usule tuginenud nõiajahi kõrgaja lõpp. Kuid ka renessansile omase empiirilise ja esoteerikasse kalduvale teadusele kindla reaalteadusliku metodoloogilise aluse panek (R.Descartese "Arutlus meetodist" 1637). See tähendas ka senise veel säilinud Itaalia kultuuri mõjuperioodi (Medicidest Prantsuse kunigannad, Galilei)järellaine lõplikku lõppu. Keskeks aastaarvuks sellele saab pidada 1630ndaid, kui 30 aastane ususõda muutus Prantsuse Rootsile toetuse osutamise läbi rahvussõjaks. Prantsusmaa samm sai ka paavsti poolse tunnustuse. Sisuliselt tähendas see nii katoliku
Fakt, et arhetüüpsed motiivid ilmuvad inimeste psüühes, kes pole mütoloogiast midagi kuulnud, on üldteada igaühele, kes on uurinud skisofreeniliste luulude struktuuri; isegi kui ta silmad ei ole juba selles suhtes enne avanenud teatud mütologeemide universaalse avaldumise läbi." (JUNG 1977:303-304) Jällegi tuleb siinkohal püüelda täpsuse poole ning Jungi õigesti mõista. Ta ei pea silmas seda, justkui päriksime teatud tervikpilte või -ideid. Selline lihtsustus kalduks juba esoteerikasse. ,,Ikka ja jälle kohtan ma ekslikku uskumust, nagu määratleks arhetüübi tema sisu, teisisõnu, nagu oleks tegemist teadvustamatu ideega (kui võiksime sellist väljendust kasutada). On vaja osutada veelkord sellele, et arhetüüpe ei määratle mitte nende sisu, vaid nende vorm ja sedagi väga piiratud määral. Ürgne idee saab määratletud oma sisu järgi siis, kui ta on muutunud teadlikuks ning seega täidetud materiaalse või teadliku kogemusega. Selle vormi aga, nagu ma