Unefaas-pindmise Valk-aminohapped Süsivesikud-glükoos Lepiidid-rasvhapped,glütserool Vitamiinid-mineraalained Elektriimpuls- eritus algab paremas kojas kus asub siinussõl sealt läheb erutus atrioventricularsõlmisse läheb erutus hisikimpuse, kus edasi läheb südame lihasesse. Peaajunärv-12 Hormoon obsjanit 4to eto Glandotroopsed- reg.teiste näärmete tööd Gandotropsed-reg. sugunäärmete tööd Esmauriinis ei sisalda glükoosi Plod dvigaetsja na 18-20 Zasisaet li ajukoor ot mehan.povrezenija Est li v kostjah voda JAH Süpaatiline NS -4to slu4aeca s serdcem,seede,s zra4kom süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad-10-20%. 4to to iz etogo bilo 4to proishodit s miscami posle trenirovki...ja napisala 4to molo4naja kislota skaplivaeca i misci naprjazeni Mõisted:
Neerupealiste koore hormoonid Vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool tekib kolesteroolist nahas (ÕISis joonis). Saame ka väljaspoolt rohkem loomse toiduga (kanamunad, juust), aga ka taimse toiduga (D2 vitamiinina). Toit - Kaltsium veres 2,5. Kui langeb, siis suureneb kõrvalkilpnäärmetest PTH, selle mõjul 1) suureneb kaltsiumi minek luudest verre 2)suureneb kaltsitriooli süntees neerudes, selle tagajärjel imendub rohkem verd 3) suureneb esmauriinis tagasiminek verre. Kasvu ja luustumise muutused Kiirenemine: Kasvuhormooni üleproduktsioon Neerupealiste koore ületalitus Varajane suguküpsus Aeglustumine: Kilpnäärme ületalitus Kasvuhormooni alaproduktsioon Kilpnäärme alatalitus ja kretinism 1
ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi 159...158,5 liitrit vedelikku ja organismist väljutatakse lõpliku uriinina 1...1,5 liitrit ööpäevas. Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse, nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigradiendi tõttu. Suurem osa esmauriinis olevast veest imendub tagasi juba neerutorukeste algusosas, ene Henle lingu ülenevat säärt, seda nim. obligatoorseks vee tagasiimendumiseks. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes, see on fakultatiivne vee resorptsioon. Mõningaid aineid viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli, selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini hulk oleneb organismi vee- ja toidureziimist
Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud kontsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest imendub tagasi kogunemistorukestes, see on fakultatiivne vee tagasiimendumine. Neerutorukeste süsteemi alanev ja ülenev säär ning neid ümbritsevad veresooned töötavad ühtse süsteemina: Henle lingu alanevsäär ei lase läbi Na+ (soola), vett laseb hästi läbi. Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab Na tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üle läinud Na+ soodustab omakorda vee
Ulatuslik vee ja ainete tagasiimendumine on võimalik neerutorukeste suure kogupikkuse (70-100 km), nende seina ehituse ning neis toimuvate protsesside tõttu. Neerutorukesi vooderdab mikrokattega epiteel suurendab ainete tagasiimendumiseks vajalikku pinda. Organismile olulised ained viiakse esmauriinist läbi neerutorukeste seina vere kapillaaridesse tagasi ATP-st saadava energia arvel, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigrandiendi tõttu. Suurem osa (~80%) esmauriinis olevast verest imendub tagasi kogunemistorukestes, see on fakultatiivne vee tagasiimendumine. Neerutorukeste süsteemi Helene lingu alanev ja ülenev säär ning neid ümbritsevad veresooned töötavad ühtse süsteemina: Helene lingu alanev säär ei lase läbi Na+, vett laseb hästi läbi. Ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Vee tagasiimendumine torukeste alanevas osas soodustab Na tagasiimendumist torukeste ülenevas osas ja koevedelikku üle läinud Na+ soodustab omakorda vee
annaabi.ee 
