• propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool, • Johann Gottfried Herder-eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. 5.slaid:August von Kotzebue • rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid • näidendid saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. 6.slaid:positiivsed mõjud 7.slaid:negatiivsed mõjud Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi
saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust Georg Friedrich Parrot- 1802. a. avati Tartu Ülikool, tema auks on Tartus pühendatud Ingli sild, taasavatud ülikooli esimene rektor, Katariina 2 pojapoeg Anthon Thor Helle- Jüri kirikuõpetaja, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelle 1739.a. Johann Gottfried Herder- saksa suurim valgustaja, eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel 3. Roseni deklaratsioon + tunnused 1739. a Liivimaa maanõuniku sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. • Talupoeg on maa vallutamisest alates pärisori; • Mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; • Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; • Mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; • Talupoegade koormised pole seadusega piiratud. 4. Asehalduskord + Browne deklaratsioon
· esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad · üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine A.W.Hupeli; J.G.Herderi ja A.T.Helle tähtsus Eesti ajaloo seisukohalt A.W.Hupel oli Põltsamaa pastor, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi ja ta osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. J.G.Herder oli üks saksa suurimaid valgustajaid. Herderi teeneks eesti kultuuris sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. A.T.Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Ta viis lõpuni eesti keelse Testamendi kirjutamise. Helle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.a. Välimuselt oli tervikpiibel väga ilus kahevärvitrükis raamat. 1765.a koolikorraldus Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel
löpuleviimisle. Pakkusid indu estlastele kirjutamisoskuse omandamiseks, andis töuke koorilaulu, puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. II poolel levis ratsionalism. Jutlused muutusid öpetlikumaks. Andsoind häid näpunöiteid vöi elutarkust, kritiseerisid ühiskonna sots korraldustt, eriti pärisorjust. Hupel avaldas koos Peter Wildega I eestikeelsets jaakirja Lühike Öpetus. Riia toomkool miskit tegi , toimus ?!. herder teeneks sai esti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Kotzebue I enda kijr nöidendud, mis saavutasid tuntude kogu Euroopas. Rahvharidus: Pöhjasöda andis ragasilöögi. Lk 123.. Kirjasöna: Anton Thor Helle, tälkis pöhjaeestikeelse Piibli a 1739. Nägid valgust ka I talurahvale möledud juturaamatud. Nöuanderaamatud. 7. Asehalduskord Ashalduskorra viis sisse Katariina II (val.1783-1796) sellega said lköik maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna.
puhkpillimuusika Millega on Eesti kultuurilukku läinud... ... A. W. Hupel? Põltsamaa pastor, ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast", ,,Põhjamaa kirjutisi", osales raamatute levitamises ja lugemisseltside moodustamises. Koos Peter Wildega andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus 1766. ... J. G. Herder? saksa suurim valgustaja, töötas Riia toomkoolis, Eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. ... A. von Kotzebue? kirjanik, asutas 1787. Tallinna esimese teatritrupi Eestis, mängiti tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse Euroopas ... A. T. Helle? 1739. tervikpiibel põhjaeesti keeles ... F. G. Arvelius? talurahvale mõeldud juturaamatud, mugandatud saksa keelest, ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut" ... F. W. Willmann? Karja kirikuõpetaja, rahvajutud. Kellele kehtestati koolikohustus ja mida koolis õpiti
Ateismist Eestis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine. Selle ja järgneva jaotuse piirid on mõnevõrra ebaselged ja tinglikud. Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate