sellega kokku puutumine, sh. tarbimine, endaga kaasa toob. Organisatsioonid määratlevad oma logod, tunnuslaused, värvid, helid jne. Ka Eesti Vabariigil on oma visuaalne identiteet ja sümboolika. ( Lipp, hümn, vapp jne. ) 17. Klienditeenidus on kaubamärgi osa. Kui ettevõtte maine on tugev ja toode usaldusväärne, siis müük läheb ladusalt. On veelgi lihtsam, kui toote järele on möödapääsmatu nõudlus, kui turul on vähe konkurente või tegu on esmatarbekaubaga. Müügiprotsessi paremaks korraldamiseks tasub analüüsida juba toimunud müügi statistikat ja korraldada protsessivaatlusi. Turu-uuringud peaksid muu hulgas täpsustama, mida ja kuidas klient ostab. Klienditeeninduse käigus toimub korduvmüügi kindlustamine. Eduks on oluline hoida klienti pikaajalises suhtes. 18. Reklaam on tasuline meedia kaudu edastatav sõnum kliendile mõju avaldamiseks. 19. Suhtekorraldus on avalike suhete juhtimine, mille tulemusena toimub maine
oluiselt väheneb. Alkoholiaktsiisi analüüs B.Gay Peters viie maksu omaduse järgi Maksude kogutavus (administratiivse teostatavuse ja efektiivsuse kriteerium) Siinkohal saab vaadata kui kerge on makse koguda ning missugune on maksu võime genereerida soovitavat tulu. Alkoholiaktsiisi on koguda suhteliselt kerge, kuna maksu kogutakse müügi kogustelt. Tulu prognoosimine on keerulisem, kuna müügikogused ei ole ette teada, tegemist ei ole esmatarbekaubaga ning inimeste tarbimisharjumused võivad ajas muutuda (seda mõjutavad nt üldine majanduse olukord, inimeste sissetulekud, kohustused jne). Fiskaalne neutraalsus (võrdsuse kriteerium) Siinkohal saab vaadata, kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu mõjuva põhjuseta: maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus ei ole fiskaalselt neutraalsed. Alkoholiaktsiisi puhul on võimalik maksust kõrvalehiilimine: võib levida salaalkohol, mille
ehitus. Võrreldes möödunud aasta veebruariga on aktsiisilaekumised märkimisväärselt kasvanud. Samas tuleneb see 2008. aasta alguses toimunud aktsiisimäärade tõusule eelnenud varude soetamisest ning sellega kaasnenud tavatust võrdlusbaasist. Alkoholiaktsiisi tasuti veebruari lõpuks 371 miljonit krooni, mis moodustab 14,9 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti sellest 138,9 miljonit krooni, mis jääb oodatud tasemele veidi alla. Kuna alkoholi puhul ei ole tegemist esmatarbekaubaga, on eratarbimise langustrend olulisel määral vähendanud ka alkoholiaktsiisi laekumist. Tubakaaktsiisi oli veebruari lõpu seisuga tasutud 297,1 miljonit krooni ning eelarvest on täidetud 16,1 protsenti. Veebruaris tasuti tubakaaktsiisi 92 miljonit krooni. Erinevalt alkoholiaktsiisist ei ole tubakaaktsiisi laekumine niivõrd mõjutatud üldisest tarbimismahtude vähenemisest. Aasta esimeste kuude tasumised on olnud võrdlemisi ootuspärased.