o Maksu alus on tavaliselt seotud kas kindlate tulude liigi ja suurusega, millest lähtudes hakatakse arvestama makse või mingi muu majanduskäibes oleva rahasummaga (kinnisvara väärtus), millelt arvestatakse makse o Maksumäär näitab kui suur osa maksualusest summast läheb protsentuaalselt maksudeks o Maksukohuslane juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma o Maksutoime näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks o Maksukoormus: kui suure osa ühiskonna tuludest(SKPst) moodustavad maksud o Maksude vältimine maksude vähendamine legaalsel teel o Maksudest hoidumine maksupettus o Kaudsed maksud on sellised maksud, kus maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku o Otsesed maksud on suunatud otseselt ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, omandi,
Broca piirkond- Vasakul poolkera otsmikusagaras on Broca piirkond, mis vastutab keelt moodustavate lihaste liikumise eest (suu, huulte, kõri lihased). Broca piirkonna kahjustus toob kaasa motoorse afaasia, see tähendab, et inimene saab aru keelest, aga ta ei suuda sisuliselt ja arusaadavalt kõneleda. Wernicke piirkond- vasaku poolkera koores, mis on tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Tegemist on assotsiatsioonikorteksi piirkonnaga, mis saab impulsse esmastelt nägemis- ja kuulmispiirkondadelt nind mis osaleb nii kuuldava kui ka kirjaliku kõne mõistmises ja mõistetava kõne loomises. Kõne mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, zestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm Kõne paraverbaalsed tunnused: I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused. 1
teine inimene lihtsalt objekt, misjuures tunded ei takista seega inimese tegusid. See on oluline ka episoodilise mälu (ehk tema enda elu mälestused) loomiseks ja selle info kasutamiseks. Otsmikusagar osaleb ka teadliku tähelepanu suunamises. Ümbritseva ruumi ja objektide tajumisel võtab aju vastu retseptoritelt tulenevad keskkonnasignaalid ning saadab need seejärel esmastelt sensoorsetelt ajukoore aladelt kõrgematele ajukoore aladele. Teabeedastuseks on kaks suurt viisi – kõhtmine ehk ventraalne töötlustee ja selgmine ehk dorsaalne töötlustee. Kõhtmine tee aitab tajuda objekte, tähendusi, luua teadvuslikku keskkonnamudelit; Selgmine töötlustee aga aitab kaardistada asukohti, ette valmistada reageeringuid ruumis ning valikuid erinevate võimaluste vahel. Kui inimesel on nt ajukahjustus ja see on vasakus poolkeras, võib kaasneda kõnehäire
annaabi.ee 
