loomine näitlejamängust psühholoogiline pidevus, karakter selgeks, pidevaks; ei lõhutud. Diskreetselt sisselavastatud kujundid. 5. Voldemar Panso rezii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust. Pansol oli väga nõudlik maitse lavastuse aluseks oleva kirjandusliku algmaterjali suhtes. Läbivaks jooneks oli tema teatritöös autori süvamõtte avamine. Tema püsiautoriteks olid Smuul ja Tammsaare. Ta oli enamus Smuuli näidendite (va ,,Polkovniku lesk") esmalavastaja. ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta neljal korral, sageli tegi ta ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Tema teatrikeel oli mängulisem ja elusam. Ta esindas Stanislavski põhimõtteid teatrit, mkis baseerub näitlejate ümberkehastumisele ja läbielamiskunstile ning püüdleb alateadvuse äratamisele läbi teadlike tegevuste. Tema lavastustega on seotud ka ebatraditsionaalsete teatriruumide otsing.
Lavastas erinevates zanrites lavastusi. Tegi lavastusi ka nö leitud ruumides. 6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust. Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodud väga. Juba algaja lavastajana oli näha tema nõudlikus lavastuse algmaterjali suhtes. Samuti kujunesid välja tema püsiautorid: Juhan Smuul, A.H. Tammsaare. Panso oli pea kõigi Smuuli näidendite esmalavastaja. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta 4 korral. Sageli tegi ta oma lavastuste tarvis ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Neis dram. peitus ka originaalsest lähtuvate kindlate ideeliinide väljatoomine. Oma teksti loomisel olid tal kindlad eetilised põhimõtted. Panso varasemate lavastuste hulgas on eriti märkimisväärne 62 aasta esietendunud ,,Inimene ja
Ei pööranud autorile suurt tähelepanu. Tegi ise ka lavakujunduse ja muusikalise kujunduse. Iseloomulikud kujundid: tango, püssipaugud, punane valgus, punased lõngakerad jms. Priit Pedajas 1954 · Lõpetas 1976 Lavakunstikateedri · Töötas mitmes teatris algul muusikaala juhatajana · Laulude õhtud · Silma hakkas paistma Toominga Ugalas · Lavastama hakkas suhteliselt hiljem · Madis Kõivu näidendite esmalavastaja Kõivu näidendid olid kirjutatud 60ndate lõpus, 70ndatel. Nad ei pakkunud teatritele huvi ja lavale ei toodud. Pedajas hakkas neid järk järgult lavastama. · Praegu Draamateatri peanäitejuht ja Lavakunstikateedri õppejõud Lavastusi: · Kõiv ,,Kokkusaamine" 1991 · Kõiv ,,Tagasitulek isa juurde" 1993 · Kõiv ,,Filosoofiapäev" 1994 · Kivirähk ,,Eesti matus" 2002 · Shakespeare ,,Suveöö unenägu" 2004 · Kõiv ,,Lõputu kohvijoomine" 2008
annaabi.ee 
