Kasvav kõht ning vaimne ja füüsiline enesetunne võivad seada piire sotsiaalseks lävimiseks suurematel ja lärmakamatel koosviibimistel. Naised võivad muutuda kodusemaks, avastada endas emainstinkti ja hakata tegelema hoopis käsitöö, kodu kujundamise või aruka majapidamisega. Siiski tundub, et tänapäeval püütakse rasedusest end mitte segada lasta ning elada oma elu edasi võimalikult sarnaselt varasemaga. Näiteks Moffatti (1980) uuringust ,,Massimeedia mõju esmakordsetele emadele" selgub, et kõige rohkem kasutasid esmakordsed emad informatsiooni kogumiseks raamatuid, brosüüre ja buklette ning ajakirju. Meediat mitte arvestades olid põhilisteks vajaliku informatsiooni edastajateks meditsiinitöötajad, raamatud, sõbrad ja perekond. 8 7. Kasutatud kirjandus 1. McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Fallows, D. (2005)
Tihti ehitatakse vanad tööstushooned ümber eluruumideks ja poodideks. Lisaks kolivad piirkonda uued poed ,kaubandus-ja teeninduskeskused, mis teenindavad laiemat kliendibaasi. See omakorda tõstab piirkonna atraktiivsust jõukamate sisserändajate silmis ja vähendab ligipääsetavust vaesemate jaoks. See protsess on sageli võimalik tänu valitsuse poolt rahastatavatele investeeringutele kohaliku taristu parandamiseks, vaesematele ja esmakordsetele majaostjatele pakutavatele hüpoteekidele. Pärast nende majanduslike abinõude rakendumist väheneb piirkonnas kuritegevus ning tõusevad kinnisvara hinnad ja maksulaekumised. Gentrifikatsiooni termin sai alguse Ruth Glassi 1964.a. raamatust „London: Aspe cts of change“ ,mis sisaldas esmakordselt sõna „gentrification“. Eesti keeles on see protsess tuntud kui gentrifikatsioon, on püütud leida ka teisi eesti konteksti sobituvaid termineid, näiteks aadeldamine ja elavustamine
Jaanuarikuu (2009) seisuga oli Vene FPES andmetel 8 875 000 inimest kandmas vanglakaristust kellest 7 343 000 peetakse kinni kolooniates ja 1 447 000 eeluurumisvanglates 85 000 on kasvatuslikes asutustes ja 553 000 naiste koloonias. Venemaal on kahte tüüpi karistusasutused : vanglad ja parandusasutused (IU), on ka IU haiglad. IU (parandusasutused) jagunevad: 1. Harivad alaealiste kolooniad (VK) 2. Paranduslikud kolooniad täiskasvanutele (IK) . Neid on kahte tüüpi I esmakordsetele kuritöö sooritajatele, kelle karistus ei ületa 5 aastat ja II neile, kes on kohtu otsusega viidud üle rangema reziimiga kolooniatesse. Need IK jagunevad omakorda minimaalse, keskmise ja maksimaalse turvalisusega reziimideks. Vanglad on suletud üksused ja seal hoitakse vange, kes on sooritanud raske või suhteliselt raske kuriteo ja kellele kohus on määranud teenida osa aega vanglas ning vange , kes on
rehabilitatsiooniprogrammiga. Parima tulemuse saavutamiseks peab suletud keskkonnast (ravikommuunist) väljakirjutamisele järgnema 2-6 kuuline reintegratsiooniprogramm taaskohanemiseks ühiskonnaeluga tavatingimustes (tugikorter, toetatud töökohad). Reintegratsiooniprogramm on kommuuni rehabilitatsiooni lõppfaas. Ravikommuunid peavad olema diferentseeritud (naistele, meestele, residentide vanuse järgi, esmakordsetele residentidele, korduvatele residentidele). Personal: arst, sotsiaaltöötaja, psühholoog (osalise tööajaga), pedagoog (osalise tööajaga), rühmajuhid (võivad olla ka endised narkomaanid). 2.3.2 Laste ja noorukite turvakodud Laste ja noorukite rehabiliteerimiseks ei ole kommuuni tüüpi organisatsioon sobilik. Parim lahendus on spetsialiseeritud ööpäevane turvakodu (nt. Tallinna Laste Turvakeskus), erikool või noorukite psühhiaatrilise pikaravi osakond. 2.4. Võõrutusravi
annaabi.ee 
