Prokovjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõikides zanrides, tema loomingu põhiosa moodustavad balletid, seitse sümfooniat ning instrumentaalkontserdid. Et Prokovjev oli ise väljapaistev pianist, on klaveril tema muusikas eriline tähtsus. Prokovjev õppis Peterburi konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. Avalikkuse tähelepanu äratas Prokofjev esimest korda oma klaveriteostega. Juba oma 1. klaverikontserdi (1912) esmaettekandel näitas tollal vaid 21-aastane Prokovjev end küpse meistrina. Selleks ajas oli Prokovjevi klaverimängustiil juba välja kujunenud. Seda iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline motoorika ja tokaatalikkus, mida nimetatakse mõnikord ka löökpianismiks. Hiljem avaneb tema natuuri järelemõtlik, tundlik ning lüüriline poolus. 1917. aastal kirjutas Prokvjev sümfoonia nr. 1 "Klassikaline". Seda sümfooniat peetakse esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks üldse. 1938
Kirjas vendadele pihtis ta, et kavatseb minna vabasurma (see kiri on tuntud Heiligenstadti Testamendi nime all), kuid armastus kunsti vastu hoidis teda tagasi. Hingekriisile järgnes viljakas ajajärk Beethoveni loomingus. Alates 1818. aastast suhtles helilooja ainult kõnevihikute abil, sest ta oli selleks ajaks täielikult kurdistunud. Hingekriis sundis üha rohkem otsima lohutust alkoholist. Oma viimased teosed kirjutas Beethoven kurdina. Viimast, 9. sümfooniat, dirigeeris ta esmaettekandel ise, kuulmata ühtegi nooti. Beethovenit iseloomustab aeglane komponeerimislaad, seetõttu ei ole tema looming numbriliselt kuigi suur. Beethoven kirjutas mitut suurteost üheaegselt; ta täiendas ja parandas teoseid pidevalt, otsides täiuslikkust. Oluliseks pilliks tema jaoks oli KLAVER. Ta suhtus klaverisse kui orkestrisse – klaver pidi kõlama sama värvikalt kui orkestritäis pille. Looming Orkestrile: 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, viiulikontsert D-duur (1806), kontsert
filosoofiline seos teadmuste, tundmuse, aja, koha ja ruumiga, midagi määratlematumat või konkreetselt eluolustikust tingitut. Kurblikku, lõbusat või õpetlikku, midagi erilist, ainulaadset ja kordumatut. Põnev galerii, inimesi, huvitavad mõtted, mis haakuvad kultuuri ja Tallinnaga. 1. Tõnis Mägi Linnahallis. Déjà vu tunne laulu ’’Looja, hoia Maarjamaad’’ esmaettekandel. 2. Mari Kalkun Koduköögis. Meenutus oma osalemisest elu esimesel lauluvõistlusel, kus laul jäi laulmata. 3. Fred Jüssi Kadrioru pargis. Eesti erilisus lehesaju ajal. Varasest lapsepõlvest pärit mälestus oma väikeste jalgade astumisest kirjudes lehtedes. 4. Reet Aus Tallinna vanalinnas. Mälestus vanalinna erilisest lõhnast pärast eluperioodi Prantsusmaal. 5. Taavi Eelmaa Vanalinn Pühavaimu kiriku vastas oleva hoone aknal. Mõte, et ehk
annaabi.ee 
