Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati teistele prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli CLAUDE PERRAULT. · Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele korrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Louvre'i idafassaadi on järgnevate sajandite jooksul eskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss: · Louis XIV otsustas ehitada oma peamiseks residentsiks Versailles' lossi. · Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid, tarbekunstnikud · Juhtivaks arhitektiks sai JULES HARDOUIN-MANSART · Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati, nii et selle kogupikkuseks sai 580m · Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas
Maalib üliro mantilisi maastikke kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, vare m ed, purjekad, paarikesed k õndi mas, suudle mas jne. Inglismaa John Constable. Maalib lihtsaid kauneid maastikke. William Turner. Ar mastab eriti m erevaateid, taevast. Ro mantiline nii m e ele olult kui sisult oli Inglis maal 19. sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond. Võtsid e eskujuks Raffaelie else Itaalia kunsti, selle naiivse ja siira käsitluslaadi. Eelistasid ka keskaegset ainestikku. Nime kai m kunstnik neist oli Dante Gabriel Rossetti. Hispaania Hispaanlane Francisco Goya. Te ma loo mingus on nii ro mantilisi kui realistlikke jooni. Ta on eriti kuulus o ma fantastiliste, näge muslike ja õuduspiltide poolest. Te maatika on väga lai: on suuri freskosid ja altari maale kirikutes, zanri maale, portreid, maale kaasaja poliitiliste sünd muste ainetel jne
Euroopas 800.a lasi Frangi kuningas Kark Suur kroonida ennast Rooma keisriks. Ta võttis eeskujuks Lääne-Rooma ja Bütsantsi keisririigid ja koondas oma õukonna tolleaegseid haritalsi.Lasi ümber kirjutada... Arhidektuur Hakkas kivihoonete püstitamine. Loss pealinna Aachenis, millest on säiilinud kabel. See on 8-tahuline eskujuks San Vitale kirik Ravennas Aacheni lossikabel Saksamaal. 792-805 Valitsevaks kirikutüübiks kujunes Bbasiilika: sanane varakristlikuga; 2 transetpi (idas ja läänes) ja piksks venitatid apsiid. Kloostrid Rajati suuri kloostrikomplekse: kirik, munkade
Sel perioodil eristusid loodusteadused filosoofiast, üksikteadused nagu botaanika ja zooloogia, maateadus lahknesid klassikalisest haridusringist. Samuti nihkusid teaduskeskused itta, rajati Aleksandria, Antiookia ja Pergamoni suurlinnad. Maailmakeeleks sai kreeka keel, rajati Aleksandria raamatukogu, tollane tähtsaim teaduskeskus. Luulest, kunstist ja filosoofiast kaob poliitiline temaatika, ka teatrist uus ja rahvapärasem atika komöödia, mis sai hiljem eskujuks Rooma komöödiale, oli perekeskne ja seebiooperlike teemadega. Perioodi iseloomustavad kokkupuuted Rooma ja kreekaliku kultuuri vahel. 82. Mis oli Aleksandria museion? Aleksandria museion oli muistse Kreeka uurimisasutus Aleksandrias, kuhu kuulus ka Aleksandria raamatukogu, selle eesmärgiks oli tuua kokku parimad teadlased hellenistlikust maailmast. 83. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kallimachos oli 3
annaabi.ee 
