Peamised lihaloomad olid ikka sead, lambad ja kodulinnud(kanad, kabunatid, haned). Keskaja komme hobuse liha toiduks tarvitada taandus ning sel polnud enam mingit arvestatavat osa. Kala oli keskajal igapäevase toidu väga oluline osa, see oli rahva silmis hinnatud toit. Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli eskohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel
kasutatavaid masinaid, elektrimootoreid ja arvutusseadmeid. Madalikest on haritud ligikaudu 70% maast põldudeks. Kuna mullad on suhteliselt kuivad siis neid peab niisutama, et nad oleksid kasutatavamad. Taime- ja loomakasvatus kogutoodang jaguneb enam-vähem pooleks (looma 49% ja taime 50 %). Sooja kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ja veelgi rohkem musta ploom. Bulgaaria on päris kõrgel tasemel veini valmistaja. Tehnilistest kultuuridest on eskohal päevalill, neile järgnevad tubakas, suhkrupeet ja eeterlikud õlitaimed, mille viljelemises kuuleb 7 Bulgaariale ka esikoht terves maailmas. Kaubaveos on tähtsal kohal raudteed, kuid investeeringute puudumise tõttu on need muutunud liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild. Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 hakati ehitama Sofia metrood, selle esimene
veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose ja puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. Tehnilistest kultuuridest on eskohal päevalill, neile järgnevad tubakas, suhkrupeet ja eeterlikud õlitaimed, mille viljelemises kuuleb Bulgaariale ka esikoht terves maailmas. Kaubaveos on tähtsal kohal raudteed, kuid investeeringute puudumise tõttu on need muutunud liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild. Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 aastal hakati ehitama Sofia metrood, selle esimene lõik on ikka veel lõpetamata
annaabi.ee 
