1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügavalt psühholoogiline. 4
poliitika. Põliselanikud, indiaanlased ja eskimod, moodustavad vaid 2% Kanada rahvastikust. 20. sajandi jooksul on nad aegamööda tagasi saanud mitmed õigused, millest nad eurooplaste vallutuste käigus ilma jäid, ja neile on tagastatud ka ulatuslikke territooriume. Tegemist on eelkõige keelelt kokkukuuluvate indiaani hõimude, algonkinidega, aga ka irokeeside, atapaskide ja inuittide ehk eskimotega. Riigi rahvuslik koosseis 26% Briti saarte elanikud 28% Prantslased europiinid Ameridianid
Tate kogeb New Yorgis viibimise ajal ka vangistustunnet ning üritab "põgeneda" Lawrence'i, Massachusettsi, Philadelphiasse ja teistesse paikadesse. Omand Kogu romaani vältel väidavad tegelased asju, mis pole nende omad, olgu siis suhete (Evelyn koos väikese tüdrukuga), varguse (Morgani varastatud kauba kogumine ja Coalhousei järgnev Morgani raamatukogu ülevõtmine) või kultuurilise omastamise kaudu (Peary käsitlus eskimotega). Paljude rikaste valgete ameeriklaste jaoks loodi staatus tarbimise, isegi inimeste tarbimise (või kogumise) kaudu. Ema staatuse muutumine kui võttis Sarah lapse-Sarah kurbus ja laps olid asjad, mida ema kogus, et muuta oma identiteeti selle asemel, et tegelikult Sarah elu paremaks muuta.
sobituda ühiskonda, kus sõjakoledusi ignoreeritakse 2. “Roosisuu ja silmad rohelised” - 3. “Vaene onu Vemmalsäär” - Eloise on kade oma lapse peale, kes saab lihtsalt üle armastusest, ei suuda endale tunnistada seda, kuidas tema kunagine armastus hukkus ja tal on tunnustusvajadus. Ütleb ka, et mehele ei tohi kõigest rääkida (järelikult ei usalda abikaasat) 4. “Just enne sõda eskimotega” - sõda on mõttetu ja kõige olulisemad on head suhted 5. “Naerev mees” - William SHAKESPEARE 1. tragöödia “Hamlet” - 2. tragöödia “Romeo ja Julia” - Traagiline keelatud armastus, vaenutsevad perekonnad lepivad ära alles pärast noorte surma. Émile ZOLA 1. romaan “Nana” - Nana mängis meestega ja tegi nad hulluks. Tema tõus tänavalt klassiühiskonna kõrgeimatesse kihtidesse Prantsuse teise impeeriumi ajal. Manipuleerimine,
tõlgendus heast õest). Tegelikkuses on meie igapäevaelu täis tõlgendusi: me tõlgendame nt seda, kuidas inimesed meisse suhtuvad jne. Meie teod lähtuvad olukordade tõlgendamisest, sellest, millised tahame olla, ja endale püstitatud eesmärkidest. Ka teistel on oma roll meie määratlemisel. Nii on meie enesemääratlus piiratud selliste kategooriatega nagu nt rahvus, perekond, töö ja vaba aja tegevused. Nt kui mu vanemad pole eskimod ja meil puudub otsene vereliin eskimotega, siis on minust ebaadekvaatne pidada end 3 eskimoks. MacIntyre järgi oleme üksnes kaasautorid „oma loos“ - meid ümbritsev kujundab ja suunab meie elukäiku. Oleme tugevalt mõjutatud oma sotsiaalse elumaailma poolt, kust lähtuvad ka meie uskumused, väärtused, sihid jms. Nt me ei tunneks häbitunnet teatud tegevusi tehes, kui me poleks sotsiaalselt õppinud neid häbenema. Elunarratiivis mängivad rolli ka väljanägemine ja muu
Kurt Vonnegut "Tapamaja, korpus viis" George Orwell "Loomade farm" või "1984" 12. klassi kirjandus: Dan Brown "Inferno" Theodore Dreiser "Õde Carrie või "Ameerika tragöödia" I-II Remarque "Läänerindel muutuseta" Hemingway "Ja päike tõuseb" Fitzgerald "Suur Gatsby" Albee "Kes kardab Virginia Woolfi?" Williams "Klaasist loomaaed", "Tramm nimega Iha" Salinger "Novellid" ("Parim päev banaanikala püügiks", "Vaene onu Vemmalsäär", "Just enne sõda eskimotega", "Naerev mees", "Roosisuu ja silmad rohelised") Harper Lee "Tappa laulurästast" Shakespeare "Hamlet" Camus "Võõras" Saint-Exupery "Väike prints", Davidts "Väikese printsi tagasitulek" Goethe "Faust" Bulgakov "Meister ja Margarita" Gross "Pinginaabrid" või Kaugver "40 küünalt" Viirlaid "Ristideta hauad" Lennart Meri või Jaan Krossi romaan Eesti keele kohta mõtteid: Maarja Vaino: meelelahutus ja keelelahutus. Miks me ei hinda eesti keelt? Postimees, 29.03.2017
annaabi.ee 
