Kasvab rahvaarv(3x) ja luuakse juurde metsa alt uut põllumaad. Rootsi XI-XIII saj Orjade arv väheneb, neid vabastatakse ja tihti loovad just nemad uusi asundusi. Tekivad juurde uued linnad, kuid linnade tähtsus tervikuna on veel väikene. Linnade majad on enamasti puust, kivist on vaid kirikud ja olulisemad hooned. Areneb kaubandus ( eriti XII saj) Rootsi XI-XIII saj XII saj algul on piiskopkonnad Skaras, Linköpingis, Eskilstunas, Strängnäsis, Västeråsis ja Sigtunas. Stenkilide meesharu sureb välja 1120. aastate alguses. Võitlus trooni pärast käib järgneva saja aasta jooksul Sverkerite ja Erikute suguvõsa vahel. Rootsi XI-XIII saj Kuningavõim on nõrk ja Kesk- ning Lõuna-Rootsi suurnikud haaravad omale suure sõltumatuse. Samal ajal kasvab kiriku võim: 1153. a. Linköpingi kirikukongressil suudetakse panna rootslased maksma paavstile maksu. 1164. a
(reaktiivplahvatusele) avatud ehitusele eristatakse tagasilöögita suurtükke (recoilless gun, recoilless rifle). Varasemal ajal on ühe suurtükitüübina olnud kasutusel mortiir. Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega. Eesti vanim lahingukorras suurtükk asub Kuressaares Jah, nii see tepoolest on üsnagi märkimisväärne osa Eesti summaarsest suurtükiväe tulepotentsiaalist asub Kuressaare linnuses. Tegu on Rootsis Eskilstunas 1803. aastal valatud välisuurtükiga, mille Vlla misa omanik Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750-1811) ti 1809. aastal Vene-Rootsi sja trofeena Soomest kaasa. 1930. aastatel toodi kaks Vlla misas asunud suurtükki Kuressaarde, kus neid hakati eksponeerima Kuressaare linnuses. 1990. aastatel tekkis vajadus muuta ajaloolist kindlusekompleksi senisest atraktiivsemaks ning juhtida avalikkuse tähelepanu säilinud kaitserajatiste restaureerimise vajadusele. Rakvere
See aga viitab asjaolule, et Rootsi emigreerunud eestlaste hulgas oli harrastusmuusikuid küllaltki palju ja nende tase oli piisav tantsuorkestris mängimiseks. Samast allikast pärit andmete kohaselt eksisteeris Stockholmis mõnda aega kollektiiv, kes nimetas end “Väsind vendade orkestriks”. Nende koosseis ei ole teada, fotot nendest ei ole õnnestunud leida. Mart Kiiverilt saadud informatsiooni 311 kohaselt tegutses 1950.–1966. aastani Rootsis Eskilstunas aktiivselt 7-liikmeline Eskilstuna Eesti Seltsi orkester, mis esines eestlaste pidudel Eskilstunas, Stockholmis, Uppsalas ja mujalgi, aga ka Rootsi soomlaste, lätlaste ja kohalike rootslaste pidudel. Orkestrist on olemas ka foto (vt foto 69) ja teada koosseisus olnud muusi- kute nimed. 312 Toodud nimekiri on orkestri algkoosseisust, tegutsemise 16 aasta jooksul vahetus koosseisus kokku 17 meest, kuid lühemat aega kollektiivi töös osalenute nimesid M. Kiiver enam ei mäleta
annaabi.ee 
