Vastavalt PlS § 12 lg 1 : ,,Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab 4 algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist." Sellega oli kaasatud avalikkus. Eskiislahenduse tutvustused toimusid suvel ja sügisel 2010 [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6]. Siis oli võimalik avalikkusel kaasa rääkida. Avalikel aruteludel osales ca 500 huvitatud isikut [Pärnu maavanema..., 2012:3]. Teemaplaneeringu kooskõlastamine kohalike omavalitsuste ja ametkondadega toimus detsembris 2010-jaanuaris 2011, seejärel järgnes vastuvõtmine, avalik väljapanek ja arutelud kevadel 2011 [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:7]. Maavanem esitas planeeringu siseministeeriumile
Mõlema hooneseisukord on avariiline, hooned on tugevalt ümber ehitatud, nad on saanud kannatada tulekahjus ja neid ei ole remonditud, üksnes vannimajal on säilinud üksikud ehitusaegsed detailid. 30.novembril 2006.a. on Tallinna Linnplaneerimise Amet algatanud Narva mnt. 80 kinnistu detailplaneeringu koostamise, milles nähti projekteerimistingimuste taotlemiseks ette eskiislahenduse koostamine kooskõlas muinsuskaitseliste eritingimustega ning ehitusõiguse ulatuse määramine kooskõlas Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramise ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmise teemaplaneeringuga (Tallinna LVK otsus nr. 72, 09.03.06.). Käesolevaks hetkeks on muinsuskaitse tingimustele vastav arhitekt Martin
Lõiked hoonet iseloomustavatest kohtadest (kindlasti on vaja piki- ja ristlõige) M 1:250; Arhitektuurse lahenduse ja asendiplaani idee lühikirjeldus; Põhiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide kirjeldus; Funktsionaalse ja tehnoloogilise idee lühikirjeldus; Põhilised tehnilised näitajad (ehitusalune pind, suletud netopind, suletud brutopind, kubatuur, sh köetav ja kütmata kubatuur); Eelprojekt: Heakskiidetud eskiislahenduse põhjal tuleb koostada eelprojekt, mis sisaldab koolihoone põhimõttelahendused, arhitektuursed plaanilahendused, ning asendiplaani lahenduse koos tehniliste välisvõrkudega. Tehniliste osade (konstruktiivne osa, küte ja ventilatsioon, veevarustus ja kanalisatsioon, elektripaigaldus, nõrkvoolusüsteemid, turva- ja valvesüsteemid) lahendused anda põhimõtteliste skeemidena ja seletuskirjana. Eelprojekti mahus teostada keskkonnamõjude ja keskkonnariskide hindamine. Põhiprojekt: