1611. aastal kolis P. P. Rubens Antwerpeni väikekülla Wapperisse. Sellest majast tegi ta kunstnike töökojaateljee. Kuna Rubens maalis palju, siis muutusid tema tööd tuntumaks ning hinnatumaks üle Euroopa. Suurel edul oli aga varjukülg nimelt ei suutnud ta maalida nii palju kui nõudlust oli ning seetõttu palkas ta veel rohkem juurde abilisi, tema töid maalima. Tellija andis P. P. Rubensile teema, kunstnik visandas eskiiskavandi ja õpipoisid maalisid maali valmis. 1626. aastal suri Isabella Brant, olles sünnitanud Rubensile kolma last. Samal ajal pakkus peahertsog välja ,et P. P. Rubens võiks minna diplomaatilisele tööle Hispaania kuninga juurde, sellega ka Rubens nõustus, lootes vabaneda üksindustundest. 1628. aastal Hispaania kuningas Philippe IV palus P. P. Rubensil ette võtta diplomaatiline missioon Inglise kuningas Charles I juures Londonis. Charles I lõi P. P
on aluseks hilisemale konstruktiivelemendi alusel koostatud maksumusplaanile. Aluseks võetakse projekteerijaga kooskõlastatud konstruktiivelementide määratlus, millele tugineb ka projekti maksumusplaan. Kõigi osapoolte tegevus muutub palju lihtsamaks ja maksumuskontroll palju tõhusamaks siis, kui projekteerimiskäik kulgeb koos maksumusplaani kujunemisega. 2 Seda kulukat dokumenti ei koostata eskiiskavandi koostamise käigus: kuni pole kinnitatud projekti põhikontseptsioon ja tehakse veel muudatusi, on projekteerijal raske teha otsuseid ka üksikute detailide osas. Mingil juhul ei tohi aga jääda maksumusplaan tegemata enne projekteerimise jätkumist. Hiljem võib olla küll kergem koostada sellist maksumusplaani, kuid nüüd koostatavast plaanist peab kujunema dokument selleks, et hinnata otsuseid ja teha projekteerimise kontrolli. 4. TÖÖJOONISED - Maksumuskontroll
Vähendamata tasuvusarvutuste olulisust, võib väita, et vaid ehitusprojekti kogu eluea jooksul tehtav pidev maksumusplaanimine ning kontroll suudab tagada selle projekti kvaliteedi ning hinna vastavuse. See on süstemaatiline kontroll, et hinnata nii projekteerimise kui ehitamise käigus tehtud otsuste mõju projekti kogumaksumusele. Selline süsteemikindel maksumusplaanimine ning -kontroll peab jätkuma ka ehitise kasutusajal. Vajadus projekteerijale Projekteerija koostab esimese eskiisi / eskiiskavandi · lähteülesandes toodud piirangute alusel skitseeritakse võimalik lahend · hoone saab kuju ja mõõdetavad parameetrid Koos ehitise põhivormi ja -kuju määramisega hakkab kujunema ka vastav kulude struktuur. Ehitise vorm ja kuju mõjutavad ehitise püstitamise maksumust. Eskiiskavandi puhul on ehitis kui `geomeetriline keha', mille iga põhiparameetri muutumine on võimalik kuid see mõjutab omaniku jaoks just eelseisvaid kulutusi igal sellisel
annaabi.ee 
