Iga pool püüab enda panna teise olukorda. Kapituliseerumise puhul ei olda vastaspoolega nõus, ent loobutakse siiski tingimusteta oma seisukohtade kehtestamisest. Kahjuk suhtutakse kapituleerumisse tihti sedavõrd negatiivselt, et võideldakse pigem iseenda hävinemiseni edasi, selleasemel, et tõsta õigel ajal ,,valge lipp". Kapituleerimise põhjused võivad olla erinevad. Tõdetakse oma seisukoha lootusetust. Tahetakse loobuda konflikti eskaleerumisel tekkivatest kahjudest. Kaotatakse tahtmine asja nimel end kurnata. Kapituleerimise eeliseks on, et konflikti saab lõpetada enne, kui on puruks tallutud mõttetult palju portselani. Lahkuminek on põhjendatud eriti nendes konfliktides, mis pole väärt, et oma elu nendega mürgitada. Eriti pikaajaliste konfliktide puhul tõstatud küsimus, kunasest alates ei ole lihtsalt enam mõtet probleemi lahendamist edasi üritada. Lahkumine, mis on sageli
Peamiseks probleemide lahendamise meetod on suhtlemine, nõustamine ja juhendamine. Ühe erisusena võiksin tuua aga välja selle, et koolis töötav sotsiaalpedagoog on siiski koolipere liige ja on seotud kogu kooli elu ja probleemidega üldiselt. Nõustamiskeskus aga omakorda tegeleb konkreetsemate nõustamistega. Siit võib järeldada ka seda, et kool on vaheastmeks nõustamiskeskusele. Kui ilmneb probleem, püüab seda esialgu lahendada pedagoog ise, probleemi eskaleerumisel on võimalik juba kaasata teisi spetsialiste ja ka nõustamiskeskust. Kõige alustalaks on terve ja hooliv perekond noore inimese/lapse ümber. Füüsilise, vaimse (emotsionaalse) ning sotsiaalse tugevuse alus rajatakse kodus, kus naine võtab endale ema- ning mees isarolli. Iga laps saab õppida ja kogeda kõige rohkem kodust. Lapsed on koduse olukorra peegliteks ja täpseteks jäljendajateks. Kui noorel on probleemid tuleb suhelda ka vanematega, et sealt vastuseid otsida
vigadele ja küündimatusele. Seetõttu on tegijad koostööle tõsiseks ohuks. 17 Ohvrid kannatavd konfliktide all, nad on tegijate sihtmärgiks. Neid kiusatakse, süüdistatakse, survestatakse, alandatakse. Ohvri elamused hakkavad peegelduma tema käitumises. Näiteks sallimatus klientide vastu või hoolimatus firma vara suhtes. Kaebajad otsivad abi väljastpoolt. Kaebamine võib olla oluliseks teguriks konfliktide tekkimisel ja eskaleerumisel. Üldreeglina on kaebamine tee tähelepanu võitmisele. Oma tegevuse põhjuseks peavad nad vastutustunnet, pühendumust ja aatelisust. Ei kaevata ju kaebamise pärast, vaid õilsate eesmärkide nimel. Üks inimene võib esineda erinevates konfliktides tavaliselt erisugustes rollides. Konfliktide lahendamise seisukohalt on oluline paindlik rollikäitumine. See tähendab, et konflikti lahendamisel edasiliikumiseks on sageli vaja väljuda kujunenud rollidest. Konflikti
annaabi.ee 
