vahelised suhtlemisraskused puudutavad antud konflikti põhiküsimust või mõjutavad need juba ka teisi valdkondi. Näiteks kas vaen naabrite vahel piirdub ainult nende omavaheliste solvangute vahetamisega või on hakatud konflikti juba kaasama ka teisi osapooli. Rääkides lähemalt konflikti eskalatsioonist võib öelda, et konflikti muutumist kontrollimatuks selle põhiküsimuste suhtes, osalejate arvu ja emotsionaalsete reaktsioonide poolest nimetatakse konflikti eskalatsiooniks. Kuna konflikti puhul on tegemist väga dünaamilise nähtusega, mille algust ja lõppu ei ole tihtipeale võimalik kindlaks teha. Samamoodi ei ole alati võimalik ka üheselt kirjeldada või edasi anda seda, mis tegelikult toimus konflikti käigus. Näiteks võib tulla ette olukordi, kus täiesti tähtsusetust naise ja mehe vahelisest sõnasõjast kasvab välja nende abielu purunemine, arusaamatus mingi maaala või ressursside haldamise kohta võib
näidata. 24 Teiseks: emotsionaalne klammerdumine. See tähendab, et tugevad tunded, näiteks ärritus, viha, solvumine, sisemine segipaisatus, jäävad pikemaks ajaks püsima. Seega on konflikt tegelikult raskesti lahendatav emotsionaalne vastuolu inimeste vahel. Konflikt ei ole midagi püsivat, see areneb ja muutub pidevalt. Konflikti arengut ja väljumist kontrolli alt nimetatakse konflikti eskalatsiooniks ehk laienemiseks. Suhted konfliktis Konflikt mõjutab muidugi ka suhteid. Konflikti areng sageli liidab inimesi. See on ju teada- tuntud psühholoogiline nõks: kui meil on ühine vaenlane, siis argised eriarvamused taanduvad ja me hoiame palju rohkem kokku. Konflikti arenedes saavad aga probleemiks need, kes ei taha poolt valida. Neid, keda kogu see teema ei huvita või kes tahavad lihtsalt tööd teha, sunnitakse poolt valima. Konflikti
Niisuguses seisus on kolm võimalikku arenguteed: 1. konflikti lahendamine osapooled hakkavad suhtlema ja leiavad mingi väljapääsu. 2. konflikti eskalatsioon konflikt areneb edasi, muutudes üha keerulisemaks, emotsionaalsemaks ja osalejaterikkamaks. 3. konfliktitsükkel konflikt hakkab tiirlema iseendas, kus kõik väsivad ja tüdinevad, stseenid korduvad taas ning lahenduse lootus kaob tasapisi. 4.1 Konflikti eskalatsioon Konflikti eskalatsiooniks ehk vohamiseks nimetatakse konflikti muutumist kontrollimatuks nii põhiküsimuse, osalejate arvu kui ka emotsionaalsete reaktsioonide poolest. Halvimal juhul võib konflikt minna üle osapoolte füüsilise hävitamiseni. Eskaleerunud konfliktid võivad saada inimese elu sisuks, raskematel juhtudel omandab see neurootilise vormi. Tüüpiline omadus eskaleerunud konfliktidele kui see teine ometi muutuks või veel parem, kui teda üldse ei oleks. Iseloomulik on ka
annaabi.ee 
