Sellel pole nime ega liike (kuigi oletused pärimuse loomulikust ja algupärasest elust on vaid uurimisvahend, mitte kultuuri reaalne olukord, sest "algupäraseks" peetud nähtus võis olla hoopis millegi lõppjärk vms). 2. Folkloori ,,teine elu" Pärimusainese ülestõusmine arhiivist või muust säilituspaigast. Pärimusprotsessist lahti rebitud ja talletatud aines satub jälle ringlusse. Aines läheb uuesti liikvele esituspaikades, mis on teistsugused kui algupärases kultuurikontekstis. Uus ringlemine ei tähenda peaaegu kungi sulandumist algupärasesse pärimusprotsessi, kuigi see võib veel mingis vormis jätkuda. Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja eesmärgid. Pärimuses sisalduv sõnum võib jõuda kohale tema teise ellu kuuluvates esitustes. Piisavalt pole väärtustatud pärimuse teise elu ilminguid ei uurimisobjektina ega pärimuse spontaansete vormidena.
Sellel pole nime ega liike (kuigi oletused pärimuse loomulikust ja algupärasest elust on vaid uurimisvahend, mitte kultuuri reaalne olukord, sest "algupäraseks" peetud nähtus võis olla hoopis millegi lõppjärk vms). 2. Folkloori ,,teine elu" Pärimusainese ülestõusmine arhiivist või muust säilituspaigast. Pärimusprotsessist lahti rebitud ja talletatud aines satub jälle ringlusse. Aines läheb uuesti liikvele esituspaikades, mis on teistsugused kui algupärases kultuurikontekstis. Uus ringlemine ei tähenda peaaegu kungi sulandumist algupärasesse pärimusprotsessi, kuigi see võib veel mingis vormis jätkuda. Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja eesmärgid. Pärimuses sisalduv sõnum võib jõuda kohale tema teise ellu kuuluvates esitustes. Piisavalt pole väärtustatud pärimuse teise elu ilminguid ei uurimisobjektina ega pärimuse spontaansete vormidena.
** Folkloori "esimene elu" - seda perioodi iseloomustab folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas. Pärimust ei panda tähele, ei teadvustata ega väärtustata, kuna see on orgaaniline osa kõigest toimuvast. Sellist folkloori leidub harva, Folkloori "teine elu" tähendab pärimusainese ülestõusmist arhiivist või muust säilituspaigast. Pärimusprotsessist lahti rebitud ja talletatud aines satub jälle ringlusse. Pärimuse teises elus läheb aines uuesti liikvele esituspaikades, mis on teistsugused kui algupärases kultuurikontekstis. Seega pole tegemist pärimuskultuuri jätkamisega. Kultuuriga/pärimusega tutvuvad laiemad ringkonnad. **NB! Soovitan nende osade kohta lugeda täpsemalt siit: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm 4. Folkloori erinevast määratlemisest enne ja nüüd, mõiste muutumine ajas (T.Jaago, L.Honko, A.Dundes) Honko: Põhjalikult on muutunud suhtumine pärimuse loojasse, vajajasse ja
** Folkloori "esimene elu" - seda perioodi iseloomustab folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas. Pärimust ei panda tähele, ei teadvustata ega väärtustata, kuna see on orgaaniline osa kõigest toimuvast. Sellist folkloori leidub harva, Folkloori "teine elu" tähendab pärimusainese ülestõusmist arhiivist või muust säilituspaigast. Pärimusprotsessist lahti rebitud ja talletatud aines satub jälle ringlusse. Pärimuse teises elus läheb aines uuesti liikvele esituspaikades, mis on teistsugused kui algupärases kultuurikontekstis. Seega pole tegemist pärimuskultuuri jätkamisega. Kultuuriga/pärimusega tutvuvad laiemad ringkonnad. **NB! Soovitan nende osade kohta lugeda täpsemalt siit: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm 4. Folkloori erinevast määratlemisest enne ja nüüd, mõiste muutumine ajas (T.Jaago, L.Honko, A.Dundes)
annaabi.ee 
