· Lähtepunkt seeriatehnika · Vaba ja intuitiivne helilooja · Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III" · "Sinfoniat" · "Circles" · "Epifanie" Kammermuusika · Oopus "Squenza IXIV" · Iga osa on iseseisev kompositsioon · Esituslikult väga nõudlikud Lavamuusika · 5 ooperilaadset muusikalist lavateost · "Opera"(läbikukkumine) · 1977. a uus versioon · Viimane lavateos "Cronaca del luogo" Loomingust · http://www.youtube.com/watch?v=9YUV2C4ryU · http://www.youtube.com/watch?v=mEiWQsJhjQ
tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. • Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud, karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad kõnelähedased leelotused. • Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine. Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine. Soome rahvamuusika • Vanemates pärimuslikes maagilistes loitsudes räägitakse Soome usundi tegelastest. • Soome uuemad rahvalaulud jagunevad töölauludeks, lastelauludeks, pulmalauludeks, tantsulauludeks, kalendrilauludeks ja hällilauludeks. • Omanäolisemad on vanad žanrid itk ja runo. • 16. ja 17. saj. Hakkas Soome rahvamuusikat mõjutama protestantistlik kirikulaul. Siit kujunesid välja populaarsed
Asszonyile, s.t vastab esitaja temperamendile, professionaalsusest ei pea siin rääkimagi. Igal juhul kujunes ,,Isa Agathoni" esitus üheks õhtu tippudest. Kava teine pool algas John Taveneri teosega ,,Ahmatova laulud" sopranile ja tsellole või keelpillikvartetile (19931995) ja sedagi oli põnev kuulata. Kuuest laulust koosnev tsükkel on väga-väga kammerlik ja ses mõttes kontrastne eelnenuga, kuid seda komplitseeritum esituslikult. Komplitseeritud on ka laulja kõlaline vahekord tselloga, aga see just oli absoluutselt paigas. ,,Ahmatova lauludes" on tekst vaata et olulisemgi kui ,,viis" ja seega diktsioon ülioluline siin on arengureserve, eriti Peterburile mõeldes. Järgmise teose kandis ette Marius Järvi ning see oli austraalia helilooja Carl Vine'i (1954) ,,Inner World" tsellole ja salvestisele. Vale oleks vist öelda tsellole ja makilindile, sest see, mis
sosinad, naer, kõla jne. Berio ise peab kõige ekperimentaalsemaks teoseks ,,Sinfoniat" (1969), mida on nimetatud ka postmodernismi üheks tippteoseks (postmodernism = vastureaktsioon avagardismile). ,,Circles" (1960) on näide teatraliseeritud muusikast. ,,Epifanie" (1961) on rikkaliku tekstimaterjaliga teos. Kammermuusika Tuntuim ja enimmängitud oopus ,,Sequenza I-XIV" iga osa on iseseiseva kompositsiooniga ja eri esitajatele. Kõik osad on esituslikult nõudlikud ning solistidele tõeliseks meisterlikuks proovikiviks. Lavamuusika Berio on kirjutanud 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. ,,La vera Storia" (,,Tõestisündinud lugu") (1981. Esimene teos on 3-vaatuseline ,,Opera" (1970) muusikaline näitemäng, kus põimuvad 3 surmateemaga seotud süzeeliini esimene ja ainus täielik läbikukkumine Beriol, esietendus vilistati välja. Viimane lavateos on 1-vaatuseline lühiooper ,,Ühe paiga kroonika" (1999).
annaabi.ee 
