on ebaselge. · Isase tiivad on osaliselt tumedad. · Sarnane liik:vööt- vesineitsik Tumekõrsik · Esitiivad ja tagatiivad on ühelaiused. · Tiivatäpp on alati olemas. · Täpp on kahe sulu pikkune. · Enamik tiivasulgi viisnurksed. Sarvikliidrik · Esitiivad-ja tagatiivad on ühe laiused. · Tiivatäpp on alati olemas. · Täpp on 1-1,5 sull pikkune. · Enamik tiivasulgi nelinurksed. Eristiivalised · Tagatiivad esitiibadest laiemad. · Sellesse rühma kuuluvad:hiigelkiillased ja vesikiillased. Harilik hiigelkiil · Tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad. · Keha roheka läikega. · Laup üleni tume. Harilik loigukiil · Tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad. · Keha kollane, pruun, punane või must heledate ja tumedate laikudega. · Jalgadel kollased vöödid. Kasutatud kirjandus · http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiililised.h
eristiivalised. Taolistiivalistel on ees- ja tagatiivad ühelaiused, sinna kuuluvad väikesed kiililised: liidriklased, kõrsiklased ja veidi suuremad vesineitsiklased. Eristiivalistel on tagatiivad esitiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sinna kuuluvad suurimad kiilid: tondihobulased, hiigelkiillased ja vesikiillased. Kiililiste keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Kiililiste pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm, liitsilmade vahelist ala nimetatakse kirmikuks
emasel on nii laiad mustad triibud ,et sinist ei olegi näha. Üldiselt elavad nad taimedel ,noori isendeid võib leida tihti ka niitmata rohumaadel kui ka luhtadel. Paaritumine võib toimuda nii lennul kui ka õitel või teistel taimeosadel. Emane muneb oma munad veealustele taimeosadele, olles ise sealjuures kõrgemal veepinnast. Vastsed talvituvad ühe korra ja kasvavad veetaimedel. 3) Harilik loigukiil : Tagatiivad on alusel laienenud ja need on laiemad esitiibadest . Keha on kas punane, pruun ,kollane või tumedate ja heledate laikudega must. Harilikul loigukiilil on jalgadel kollased vöödid. Loigukiile on erinevaid liike. 4) Tumekõrsik: Tumekõrsiku ees ja tagatiivad on ühelaiused ning tiivatäpp on alati olemas. Tumekõrsiku tiivad kitsenevad alusel järsult ja on varrelised. Tiivatäpp on 2 sulu pikkune ja enamik tiivasulgi on viisnurksed. Tumekõrsikuid on mitu sarnast liiki. 5) Harilik hiigelkiil:
Esinevad ka turbansilmad. Täppsilmad esinevad alati. Suised mandunud, valmikud ei toitu. Sageli neelavad õhku, et lendamist kergendada. Rindmikulülidest paremini arenenud teine lüli, esimene ja kolmas pisikesed. Tagatiivad esitiibadest alati väiksemad; ümara kujuga; mõnikord puuduvad üldse. Tiivad õrnad, tiheda soonestusega, klaasjalt läbipaistvad, harva valkjalt hägused. Tiivaservas võivad paikneda ripsmed. Ühepäevikulised ei suuda tiibu seljale kokku voltida. Jooksujalad; isastel esimene jalapaar pikenenud, täidab tundlate funktsioone; käpad 4-5 lülilised, kahe küünisega.
annaabi.ee 
