Õppinud hästi kohanema. Tekib sagedasti tunne, et nad ei vääri armastust. Puudub võrdlusvõimalus, ei saa aru sellest, et tema vanemad ei olegi võimelised armastama. Minu elu on süü. Laps õpib loobuma. Ärahellitamine avaldub hiljem. Depressiivsed püüavad jagada teistele seda, millest nad ise ilma jäid. Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid
Õppinud hästi kohanema. Tekib sagedasti tunne, et nad ei vääri armastust. Puudub võrdlusvõimalus, ei saa aru sellest, et tema vanemad ei olegi võimelised armastama. Minu elu on süü. Laps õpib loobuma. Ärahellitamine avaldub hiljem. Depressiivsed püüavad jagada teistele seda, millest nad ise ilma jäid. Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid
Kõrgetasemeline legitimatsioon lisab kodaniku usaldust otsuseid tegeva organisatsiooni vastu. Selle kaudu edendavad küllaldaselt põhjendatud otsused silmapaistval viisil tasakaalustatud ühiskonna arengut. Vaid nende kaudu võib ära hoida legitimatsioonikriisi, mis võib ähvardada otsustamisinstantsi, kui selle autoriteet hakkab seestpoolt lagunema. Sisemine ja välimine põhjendamine. Sisemine põhjendamine. Õiguslikku otsustamist kujutatakse süllogismina. Normi esitavast suurest eeldusest ja tõsiasju kirjeldavast väikesest eeldusest saadakse subsumtsiooni abil järelduseks kohtuotsuse norm. Kohtuotsuse normi põhjendatakse nii suurele ja väikesele eeldusele viidates- selline tõlgendamislahendus ongi sisemine põhjendus. Välimine põhjendamine Otsuse premissid , eriti tõlgenduse suur eeldus, on alati vaieldavad. Tekib küsimus: miks just see norm valiti? Sisemine põhjendus sellele ei vasta. Seepärast peab
annaabi.ee 
